Müüt: mida rohkem erinevatesse kohtadesse kandideerida, seda suurem on võimalus tööle saada

See tundub loogiline, kui selle peale mõelda, aga see ei vasta tõele, sest inimesed saadavad sel juhul veidike mõtlematult oma CV’d, lootuses, et kuskile ikka vestlusele kutsutakse. Parem on saata oma CV vähesematesse kohtadesse, aga olla kindel, et sinu oskused vastaksid tulevase tööandja nõudmistele ning sa oleksid oma valikuga rahul, kui peaksid osutuma valituks.

Müüt: töö otsimine on väga raske ja aeganõudev

Kui iga aasta võtta üks päev, et uuendada oma CV’d, hoida aastaringselt oma silmad-kõrvad lahti, rääkida tuttavatega ja regulaarselt hoida oma silm peal töökuulutustel, ei ole selles midagi rasket ega aeganõudvat.

Müüt: CV peaks olema kindla pikkusega

Hallam räägib, et ehkki näiteks Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal on tavaline, et CV on enamasti ühe lehekülje pikkune, võib see ka vabalt palju pikem olla, eriti juhul, kui inimesel on palju oskusi ja kogemusi. Ehk CV tegemisel võiks rohkem lähtuda oma sisetundest, kirja panna konkreetsed asjad, mida saab intervjuul pikemalt selgitada.

Müüt: intervjuul ei tohiks kohe rahast rääkida

Hallam sõnab, et sellega on nii ja naa, olenevalt sellest, mitu intervjuuvooru on. Kui tööotsing peaks piirduma ühe vooruga, siis tuleb esimesel intervjuul palgast juttu teha. Kui aga mitme vooruga, siis võiks palgast rääkida teisel intervjuul. Kõigepealt võiks intervjueeritav uurida, mis palka talle pakutakse, kas ja milline on boonussüsteem ning alles siis rääkida iseenda ootsustest.

Allikas: Daily Mail