“Minu sõpruskonnas on minu kallim ainuke, kes tahab 24/7 ninapidi koos olla, teistel on erinevad hobid. Me oleme pool aastat koos olnud ja selle aja jooksul ei ole me ühtegi päeva eraldi veetnud.

No jah, tööl käime tõesti eraldi, aga eranditult kõik õhtud ja nädalavahetused tahab ta koos olla. Alguses tundus see mulle armas ja mul oli hea meel, et saame nii palju aega koos veeta. Nüüd on see aga liiga lämmatav.

Näiteks kui mul on sõbrannadega kokkusaamine, eeldab ta automaatselt, et on kutsutud ja kui olen talle viisakalt öelnud, et tahaksin natukene aega omaette olla, on ta väga-väga solvunud, nii et olen tülide vältimise mõttes lubanud tal siis alati kaasa tulla. Tegelikult ma teda sinna ei taha, ta lihtsalt pressib ennast kaasa. Mu sõbrannadele ka ei meeldi, et ta tuleb, sest ta on sotsiaalselt natuke selline naljakas ja istub alati pahura näoga nurgas ning vahib vaheldumisi kella ja mind, otsekui öeldes, et millal me juba minema hakkame.

Meil on muidu koos kahekesi väga tore olla ja ma ei tahaks teda maha jätta, aga ma tõesti tahan, et ta selle klammerdumise lõpetaks, et ma saaksin vahepeal ka üksinda midagi teha.”

Kas on äkki keegi veel olnud sellises suhtes ja mis aitab liiga klammerduva mehe puhul? Palun aidake.