“Ma lugesin salaja oma naise päevikut, millesse ta oli teinud veidi aega tagasi sissekande, kus ta oli kirjeldanud, et läks külla oma vanale sõbrale (meessoost), kellega ta kunagi korterit jagas ja taasnägemise rõõmuks kaisutasid nad filmi vaadates pikka aega diivanil. Ta kirjeldas päevikus, et tundis ennast uuesti tema käte vahel olles nii turvaliselt.

Olgu, ta ei maininud päevikus kordagi midagi seksuaalset, kuid ta hävitas täielikult meie muinasjutulise suhte.

Meil on kaks last, poisid, nelja- ja kaheaastased. Olime naisega teineteise esimesed armastused, juba siis, kui olime teismelised. Nüüd olen mina 33 ja tema on 31.

Peale viit aastat kooselu murdis ta mu südame, öeldes, et meie vahel on kõik läbi. Küll aga kohtusime me peale seda meie ühiste sõprade pulmas, kus naine taasleidis meievahelise kire ja peale seda oli meie vahel kõik hästi, kuni praeguseni, kus ma juhtusin tema päevikut lugema.

Tunnistasin naisele üles, et tegin seda. Tema sõnul oli tegu vana sõbraga, kellega oli hea vanade aega mälestuseks pikemalt kallistada ja see ei tähendanud midagi. Aga mõte sellest, et ta oli kellegi teise käte vahel, ajab mu südame pahaks. Kuidas ta küll võis niimoodi teha?”