“Naised on oma loomuselt juba mugava ja kindlama elu peale väljas. Kogu see jutt tunnetest ja ausast hoolimisest on lihtsalt romantiline vabandus ja luul, mis päriselus kehtib ainult lühiajaliselt. Pikemas perspektiivis läheb naine ikka sinna, kus näeb suuremat võimalust mugavamaks ja lihtsamaks eluks — hoolimine ja truudus ei tähenda siis enam midagi.

Naised võivad rääkida mida tahes hoolivast ja peret armastavast mehest, aga kui mees ei ole piisavalt edukas ja naisel tekib võimalus, siis varem või hiljem läheb ta edasi sinna, kus mugavam tundub. Ei ole mõtet roosasid prille ette panna — elu on olelusvõitlus ja nõrgemad mehed on majanduslikult vaesemad ja tallatakse alfaisaste ja nende järgi jooksvate naiste poolt lihtsalt jalgealla, olenemata sellest, kui head inimesed ja püüdlikud need mehed inimesena on.”

Lugejad, mis te arvate sellisest arvamusest naiste suhtes?