Toksilise ema profiile on erinevaid:

Domineeriv ema: ta ületab oma vanemlikke õiguseid, kontrollides lapse elu vahetpidamata. Domineerivale emale on vastumeelne mõte, et tema laps võiks saada iseseisvaks ja sõltumatuks, sest siis kaotaks ta lapse üle kogu oma mõjuvõimu. Ta õigustab oma liigset autoritaarsust sooviga kaitsta last teiste eest. Liigne kontroll aga tekitab lapses sageli hirmu ja kartust ning mõjub alandavalt.

Läbikukkunud ema: ta ei suuda vastata või vastab vaid osaliselt lapse kõige esmastele vajadustele (toit, korralik kodu, turvatunne, kaitse kehaliste ja emotsionaalsete kahjustuste eest, haridus, armastus ja tähelepanu pakkumine). Ta on ema rollis läbikukkunud, sest ta on sageli ära või on kohal, aga võimetu lapse vajaduste eest hoolitsema, sest on liiga hõivatud iseenda peale mõtlemisega või on tal sõltuvusharjumused (alkohol, narkootikumid...). Sellisel puhul peab laps võtma enda peale ka täiskasvanu rolli ja sellega kaasnevad täiskasvanute kohustused.

Vägivaldne ema: ta kasutab füüsilist või psühholoogilist vägivalda lapse peal. Karistustega (mis on sageli ebaõiglased ja keelatud) kaasnevad sageli löögid, kõrvakiilud või laksu andmised. Sellega võib kaasneda verbaalne vägivald, mis seisneb kriitikas, alandamises, halvustavates kommentaarides või solvangutes.

Lämmatav ema: on toksiline selles suhtes, et ta lämmatab oma last, tungides liiga palju lapse ellu ilma ainsagi süütundeta ja leiab, et tal on selleks täielik õigus, sest see on lapse enda huvides. Tal on oma sõna öelda kõige suhtes, mida laps ette võtab. Ta võib tungida ka oma lapse juurde ette hoiatamata siis, kui laps on täiskasvanuks saanud, sekkuda tema eraellu, luua kord majja tema armusuhetes, tööalases elus, samuti valida lapse sõpru ja lugedes lapse sõnumeid ning kuulates pealt telefonikõnesid.

Ema kui rivaal: selline ema on liiga armukade ja laps on tema silmis konkurent. Kõige sagedamini tuleb seda ette ema-tütre vahelistes suhetes. Kui ema enda lapsepõlv ei olnud õnnelik või kui ta ei ole rahul oma eluga, võib ta ette heita tütrele seda, et too on õnnelik, ta võib seda pidada ebaõiglaseks. Või siis tunda kadedust tütre edusammude või lihtsalt tema välimuse pärast.

Kõigil neil profiilidel on üks ühine omadus ja selleks on soov valitseda lapse elu. Ja see leiab aset läbi toksilise ema käitumisharjumuste ning samuti läbi nõudmiste, mis ta lapsele peale surub: laps ei tohi vastu rääkida, ta peab kuuletuma, pimesi usaldama ja nõus olema ning muidugi, mis kõige olulisem, laps võlgneb emale oma elu.