„Mul ei olnud vabu päevi umbes üksteist nädalat järjest ja siis ma mäletan oma esimest vaba hetke. Ma veetsin kaks päeva järjest voodis ja lugesin kolm romaani läbi. Ei midagi harivat, vaid head klassikalised naistekad. Puhas nauding,“ meenutab Härma, kelle tööpäevad venisid ühtäkki 12-14 tunni pikkusteks.

„Märtsis, oma sünnipäeva aegu, mäletan, et stress ja väsimus olid nii suured, et õhtul autoga koju jõudes sõitsin oma koduaia värava maha. Mees parandas aia kiiresti ära, aga paari päeva pärast sõitsin kohe kivist aiaposti otsa,“ meenutab Härma. Auto sai sel korral viga ja siis tabas naist „suur enesehaletsuse hetk“, peale mida saabus selgus.

Jaga
Kommentaarid