“Eelmisel aastal sattusin tööle asutusse, kus töö poole pealt, nagu paljudes teisteski kohtades, on üks kõige tihedamaid aegu enne aasta lõppemist. Töötajatelt pigistatakse enne pühi viimane välja, kästakse ületunde teha (öeldi sõna otseses mõttes, et tuleb teha), vahetused planeeritakse muuhulgas öisele ajale ja nii ongi.

Töölised tulevad vastu, kes rohkem, kes vähem, muudavad oma plaane, pereelu kannatab, lapsed ütlevad kodus, et emme, sa oled koguaeg tööl. Olgu, tegime, kannatasime ära ja mis minu silmis oli täiesti uskumatu, et üks firma oma töötajate suhtes sedasi käitus, oli see, et meile ei soovitud lõppkokkuvõttes isegi häid pühi. See oli minu jaoks esmakordne kogemus.

Ma saan aru, et koroona ja halb aeg, et jõulupidu ei pea ja preemiast võid vaid unistada, aga kas tõesti on nii raske juhtkonnal või meistril tööl olev vahetus viieks minutiks kokku kutsuda ja tänada tehtud töö eest, väike kringel tellida või kommikott lauale asetada ja siis kõigile häid pühi soovida? See näitab täielikku lugupidamatust ja seda, et tavaline tööline polegi oluline. Ime siis, et kaadrivoolavus on suur ja ega suhtumine, mine kui tahad, järjekord on ukse taga, ka asja paremaks tee. Lihtsalt ei mõista kõrgematel kohtadel juhtide arusaamu asjadest.

Vahel on küll tunne, et kõik juhtideks saajad peaks kohustuslikus korras läbima kursused, kus juhtimist ja natuke suhtlemist õpetatakse. See oleks juba enesearengu koha pealt väga oluline õppetunnike. Nemad peaksid olema ju kõrgeltharitud ja targad inimesed, teiste juhid, motiveerijad. Ilma tavalise töötajata poleks ju mingit toodangut ja firmat. Kaldudes nüüd küll teemast veidi kõrvale, siis neil on lihtsam väljaõppinud, kogenud töölistel lasta minna ja kergem välja õpetada uusi, kui hoida ja motiveerida vanu ning siis nõuda kvaliteeti.

Mis kvaliteedist me räägime, kui inimesed vahetuvad pea iga kuu. Uued teevadki ju vigu rohkem ja neilt ei saa eluseeski samasugust kvaliteeti kohe oodata kui äraläinud spetsialistilt. Kahju, et eesti inimene nii kannatlik ja kõiketaluv on ning mõne koha pealt ilma mingisuguse ühtsustundeta. Tugevad ongi need, kes selja sirgu löövad ja lähevad ning firma kaotab väga palju häid töölisi.

Tulles tagasi nüüd pühade teema juurde, tahtsin öelda, et vahest ei olegi vaja teha midagi suurt ja ületamatut, vaid ainult head sõna ja väikest kiitust. Teadmine, et olen ka oluline. Nii et kui mõni juht satub lugema seda mõtteavaldust, siis uuel aastal võiks vähe investeerida enesearengusse ja mõelda asju ka veidi teise külje alt, kui ainult enda mätta otsast nähtuna. Soovin südamest kõigile head uut aastat ja soovi olla iga päev natuke parem inimene.”

Lugejad, rääkige kommentaarides kaasa — kas te tunnete, et teid hinnatakse töö juures? Mis võiks parem olla?