Karmid dieedid ja stressisöömine

Arikainen ei tee saladust, et on elu jooksul teinud kaalu langetamiseks väga karme dieete — söönud vaid salatilehti, teinud kohvidieeti, olnud vaid vee peal. “Number kaalul on alati olnud oluline ja olen end kõvasti piitsutanud,” räägib ta.

Ta on suutnud dieedi ja trenniga oma kehakaalu korda saada, kuid stressiga on see tõusnud taas üles tagasi. “Ma liigun rohkem kui nii mõnigi inimene, söön vähem, aga ometi kaal ei lange. Kui ühe šokolaaditükikese ära söön, kajastub see juba mu kaalus. Tean inimesi, kes söövad tahvlite viisi, käivad vetsus ja ongi kõik korras,” räägib ta ja lisab, et kuna ta on juba 43-aastane, tahaks ta end rohkem armastada ning aktiivsemalt trenni teha.

Ka on mehel tihtipeale probleeme stressisöömisega ning ta kipub end toiduga premeerima. “Kui mul on pingeline aeg, teen külmkapi lahti ja võtan sealt valimatult suvalisi asju. Kui tunnen, et kõht on liiga täis söödud, olen endas jälle pettunud. “Olen elus teinud ka seda, et olen end üle söönud, siis võtnud lahtisteid, et saada end tühjaks ja see kerge heaolutunne tagasi,” räägib ta.

Püsiv harjumuste muutmine

Pontsikutega kaalu langetades ütleb Arikainen, et praegu läheb tal toitumisega paremini — ta proovib, et taldrikul oleks vähemalt 4-5 värvi, et värsket toitu oleks rohkem. “Proovin süüa nii, et on kolm põhitoidukorda päevas ja sinna vahele peaks mahtuma veel kaks vahepala, aga tunnistan, et see vahel õnnestub ja vahel mitte. Mul on sees ikka hirmud, et äkki söön liiga palju ja kehakaal ehk ei langegi ja sooviks nendest vabaneda või nendele hirmudele otsa vaadata,” räägib ta. “Stressisöömine on psühholoogiline, see on mul kuskil sügaval sisimas ja matan sellega oma muresid.”

Et oma toitumisharjumused jäädavalt korda saada ning saada jälile ülesöömise põhjusele, läks Arikainen Maarja Lemberi juurde toitumiscoaching’usse, kus viie konsultatsiooni ja kolme kuu jooksul pannakse põhi teadmistele ja oskustele, kuidas enda ebakasulikke harjumusi püsivalt muuta. Lember töötab kliinilise toitumisterapeudina Tallinna Lastehaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja pakub toitumiscoching’ut The Health Clinicus. Oma igapäevatöös tegeleb ta eelkõige haiguspuhuste eridieetidega ja toitmisraviga alatoitumuse puhul. Erialase hariduse (Nutrition & Dietetics, BSc) omandas ta Surrey Ülikoolis Inglismaal.

Juba pärast esimest konsultatsiooni Lemberiga tõdeb muidu avameelne Arikainen, et polegi oma toitumisest kellelegi nii pikalt ja avatult rääkinud. “On väga positiivne kuulata iseennast

rääkimas toitumisest, toitumisharjumustest, juba selle käigus ma sain ise mõnest sabast kinni ja lähemale põhjusele, miks minuga nii on. Ma võin igasuguseid jutte rääkida, me kõik võime, aga enda pahedest me kipume ikka mööda vingerdama,” toob ta välja ja lisab, et on täis ootuseid ning sai kätte ka ülesanded, mida järgnevatel nädalatel täita.

Lembit Arikainen

Toitumise tasakaal kaalulangetusel on viiendik

“Toitumiscoaching on toitumisharjumuste ja söömiskäitumise parandamine, aga samas me ei keskendu ainult toidule. Kui tuua näide, mis puudutab kaalu langetamist, siis püsiva kaalulangetamise puhul on ainult toitumise osakaal edu saavutamisel umbes viiendik. On väga palju muid tegureid, mis mõjutavad toitumisalaseid valikudi ja otsuseid ning mängivad rolli kaalulangetamise juures,” selgitab Lember.

Ta kirjeldab, et paljudel meist sageli stress või mingisugune emotsioon ajendab söömist, seega kui me tahaks tegeleda toitumisega, siis me peaksime tegelema emotsionaalse, vaimse ja ka tegelikult suhtealase tervisega.

Üks probleem on Lemberi sõnul ka selles, et kaasaegne keskkond soodustab jõudeelu — paljud veedavad pikalt aega ekraani ees, liikumist on vähe ja ka meid ümbritsev toidukeskkond on väga külluslik, mistõttu see soodustab passiivset ületarbimist. “Kui vanasti saime kooki ja saiakest ainult kohvikust, siis nüüdseks on igas toidupoes pagarilett olemas. Kui tahame tegeleda söömise muutmisega, siis me peame ikkagi vaatama mitte ainult seda, mida inimene suhu pistab, vaid inimest kui tervikut, igapäevast elustiili, harjumust ja keskkonda, kus ta elab,” toob ta välja.

“Toitumiscoahing’u eesmärk ei ole anda mingit kava või dieeti, vaid me tahame, et inimestel endal oleks teadmised ja oskused, kuidas igapäevaelus tuvastada võimalikke ebakasulikke harjumusi ja kuidas neid ka püsivalt muuta. Toitumiscoaching ei ütle, mida teha, vaid toetab muutuste püsival elluviimisel,” toob ta välja.