Põnev uuring: 39% Eesti inimestest tegi koroonapiirangute tulemusena ühe olulise muudatuse
(13)
Paljude jaoks sai kodust varjupaik
Inimesed üle kogu maailma veetsid 2020. aastal kodus ilmselt rohkem aega kui kunagi varem. Paljud tegevused, mida me varem mujal harrastasime, kolisid äkitselt kodudesse. Osal meist oli ees veelgi keerulisem väljakutse, sest nüüd tuli kogu pere erinevad tegevused ühte kohta ära mahutada. Töötamine, söögitegemine, hobidega tegelemine ja lõõgastumine – kuigi mõnele oli see keeruline, muutus kodu siiski paljude jaoks varjupaigaks. IKEA iga-aastase uuringu „Kodune elu” põhjal nõustus selle väitega 74% Eesti inimestest.
Psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa usub, et inimeste kodud said viimase aasta jooksul tõeliselt proovile pandud. „Kui elame tavapärases töörütmis, mil jõuame koju hilisõhtuks või halvimal juhul ainult magama, siis ei märkagi oma elukeskkonna tugevaid või nõrku külgi. Kui aga veedame kodus rohkem aega koos pereliikmetega, on tõehetk käes,” ütles Saar-Veelmaa.
Pandeemia ajal on kodud inimestele kindlasti armsamaks muutunud. „Nii nagu on tabavalt öeldud raamatus „Väike prints”, kui me millegi eest hoolitseme, siis ka meie armastus selle vastu kasvab. Nii juhtus ka koduga - pisiremondid, sättimised, taimede kasvatamine, mööbli liigutamine mugavuse huvides ja funktsionaalsuse leidmine muutsid kodu kahtlemata kodusemaks,” selgitas Saar-Veelmaa. Samuti vastas kodu inimeste vajadustele paremini, sest see oli ainus koht, kuhu piirangud ei laienenud.
Ta lisas, et teadlaste sõnul on hubane keskkond otseselt meie õnnetundega seotud. „Hubasuseks pole tingimata tarvis suuri eluruume, piisab ka mugavast diivanist, potitaimedest ja küünaldest. Kui meie kodud on vastavalt meie maitsele ja isikupärale hästi kujundatud, loovad need õnnetunde,” ütles psühholoog.
Uued prioriteedid kodus
Koroonapandeemia ajal nautisid inimesed oma kodusid uutel viisidel, kuid uuring näitas, et mõned tegevused jätkuvad kodus ka pärast pandeemiat. „Nii palju koduseinte vahel olles veetsid paljud meist rohkem aega perega. Peaaegu iga kolmas eestlane ütles, et ta nautis seda ning teeb ka pandeemia möödudes kodus rohkem asju. Samuti tundub, et me avastasime enda jaoks uuesti koduse söögitegemise ja töötamise – vastavalt 26% ja 22% inimestest plaanivad nendega ka tulevikus jätkata,” ütles IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi.
Tiina Saar-Veelmaa sõnul sundis pandeemia paljusid meist värskendama oma väärtuste süsteemi ning avastama eluga seotud valdkondi ja tegevusi, mida enne võib-olla alahinnati. „Kuigi töö, eneseteostus ja elatise teenimine on olulised, ei kompenseeri see iial lähedasi suhteid ja pere või partneriga veedetud aeg. Kui inimesed olid sunnitud oma lähimate inimestega rohkem aega veetma, aitas see vähemalt osal neist oma perekondlikke sidemeid tugevdada. Peale selle, kui asjad raskeks muutuvad, kasvab üha rohkem tänutunne nende asjade eest, mida enne iseenesestmõistetavaks peeti,“ märkis psühholoog.
Meie kodude tulevik
Paljud vajavad rohkem ruumi nende uute tegevuste jaoks, mis nüüd kodudesse kolivad. Koroonapiirangute tulemusena on 39% eestlastest teinud oma kodudes muudatusi, mis vastavad paremini nende vajadustele. Veelgi enam, 36% vastanutest olid seisukohal, et nad kaaluksid töökeskkonnast kaugemale kolimist, kui see parandaks kodust keskkonda, mis tähendab seda, et neil oleks kodus rohkem ruumi, juurdepääs õuealale jne. See, et asukoht nimekirjas allapoole langeb, näitab seda, kuidas prioriteedid muutuvad, nagu ka „hea kodu“ tähendus.
„Tundub, et rohkest kodus veedetud ajast on esile kerkinud uued prioriteedid. Loodusel lähemal olemise soov on pakilisem ja kolmandik eestlastest unistab nüüd privaatsest aiast või õuealast. Lisaks seavad eestlased 2020. aasta koduse elu kogemuse põhjal prioriteediks ruumi, kus oma hobidega tegeleda, ja mugava tööala – vastavalt 39% ja 34% vastajatest soovivad neid ruume nüüd oma kodudes luua või täiustada. Seetõttu peavad meie kodud praegu ja ka tulevikus sobima rohkemateks tegevusteks ning olema kiiresti kohandatavad muutusteks,” ütles sisekujundaja.
Tema sõnul peab töötamiseks, trenni tegemiseks ja lõõgastumiseks oma koht olema. Köögis on meil aga vaja rohkem ruumi, kus toiduaineid hoida, nüüd, kui me rohkem süüa teeme ja harvem poodides käime.
„Inimesed teevad oma eluruumides juba hoogsalt vajalikke suuri või väikseid, praktilisi või heaolule orienteeritud muudatusi, et kõik vajadused paremini rahuldatud saaksid. See on alles algus, sest tulevikus võime ka kodude loomisel oodata suurt põhjalikkust ja investeerimist. Kuid tulevikukodu ei seisne ainult funktsionaalsuses, vaid on mõeldud ka meie vaimse ja füüsilise heaolu oluliseks virgutajaks,” sõnas psühholoog. Ta usub, et kodu ei ole pelgalt üks ruum, vaid ka vaimne, emotsionaalne ja füüsiline keskkond, millega tuleb kodu kujundamisel arvestada.”
