Olen iseloomult vägagi seltskondlik inimene, armastan inimesi ja nendega koosolemist. Minu jaoks on suhtlus väga oluline elu osa ja teistest eemalolek tekitab paratamatult kurba meelt. Ka tööl — tiimijuhina — on minu roll oma tiimi inspireerida ja neid toetada. Minu enda suhtumine mõjutab ka nende suhtumist. Tegelikult ma mitte ei anna energiat ära, vaid saan seda neilt juurde!

Ehk kõik algab inimesest endast — ka see, kui hästi me suudame oma tööd teha, teisi toetada. Kui oleme sõbrad iseendaga, suudame olla ka paremad töötajad ja kaaslased. Niisiis, ajal, mil paratamatult on sotsiaalset suhtlust ja füüsilisi inimkontakte vähem, võiksime kõik arendada endas seda külge, kuidas iseendaga oleks huvitavam koos olla. Kipume seda oskust kaotama, kuna tavapäraselt on meie ümber on nii palju tegevusi, millesse lülituda või millest osa saada.

Hästi näeb seda laste pealt. Kui võrrelda tänapäeva lapsi ja mu enda lapsepõlve, siis on pilt üpris erinev. Mäletan enda lapseeast, et leiutasime endale alati mõne tegevuse, kui igav hakkas. Pärast hommikusööki läksid kõik õue ja tulid tagasi alles õhtupoolikul. Täna on suur ajasisustaja internet ja kui see puudub, ei oska lapsed tihti kohe esimese hooga endale muud tegevust leida. Aga samamoodi on see väljakutse ka täiskasvanutele — kuidas endaga paremini läbi saada, kuidas oma elu piisavalt põnevaks teha ja seeläbi tegelikult ka iseendas enesejuhti ja -distsipliini kasvatada.

Siin on mõned soovitused:

· Harjuta mõttedistsipliini ja suuna oma tuju. Väga palju sõltub sellest, kuhu sa iga päev oma mõtteid suunad. Kas ma tahan olla õnnelik või keskendun negatiivsetele asjadele? Positiivse ellusuhtumise laines on ka iseendaga asju hoopis toredam ajada.

· Joo endaga koos kohvi. Minu juht õpetas mulle kunagi, et igal hommikul võiks mõelda viie asja peale, mis on mu elus hästi. Niisiis võta ärgates hetk, näiteks kohvitassi taga, ja mõtle sellele, mille eest oled tänulik. Need võivad olla pisiasjad, mis on seotud sinu enda, pere või tööga. See on tegelikult järjepidev enda mõtete koolitamine! Lisaks ei nõua see suurt pingutust — tegevus võtab su päevast vaid 5-10 minutit.

· Ära keskendu määramatusele. Kui väljas on külm ja vihmane ilm või viiruse-uudised rusuvad meelt, siis keskendu sellele, mida sina saad teha. Ära suuna oma fookust sellele, mida sa muuta ei saa. See aitab väga palju ning lubab keskenduda olulisele. Nii saame oma elus ja oma töös paremad olla.

· Katseta midagi uut. Kui suhtlusring jääb väiksemaks, tuleks tähelepanu pöörata muudele tegevustele, kust energiat ammutada. Praegu, kui liikumist ja vaba aega on rohkem, siis tasub õppida midagi uut. Millal siis veel! Vali välja midagi, millega oled juba ammu tahtnud algust teha, aga pole jõudnud. Olgu selleks kokkamine, raamatute lugemine, filmide vaatamine jne. Ka võiks enda jaoks avastada lauamängud. Täna võib leida poodidest meeletult palju arendavaid ja kaasahaaravaid mänge nii lastele kui ka täiskasvanutele. Uue katsetamisel on mitu plussi. Esiteks sunnib see sind mõtteid automaatselt mujale suunama. Teiseks leiad enda jaoks arendava tegevuse, mis ei luba igavusel tekkida. Ära karda uusi asju — mina olen alati seda meelt, et meil tulebki uued väljakutsed vastu võtta.

Julge küsida abi või teistega rääkida. On väga oluline, et kaoks stereotüüpne mõtlemine, et näiteks spetsialisti juurde jõutakse alles siis, kui mure on juba suureks kasvanud. On vägagi okei näiteks psühholoogiga oma mõtetest rääkida. Ka tema võib aidata sul iseendaga paremini kontakti saada ja leida võimalusi, kuidas praegusel ajal paremini toime tulla, kui sind ümbritseb vähem inimesi.

Ehk kõik eelnev algab minu arvates ühest baasmõttest: usalda oma elu ja usalda ennast. Mõtle sellele, kuidas sina saad ise oma elu mõjutada. Iseendaga hästi läbi saamine on väga oluline oskus, aga nõuab tõsist tööd. Ning kõik see algab õigest hoiakust. Kui leiame viise, kuidas iseendaga oleks põnevam koos olla, ei leevenda me mitte ainult sotsiaalsest eraldatusest tulenevat tühimikku, vaid suudame igapäevaselt enda töös ja elus olla paremad kaaslased nii endale kui ka teistele.