Kuna paljud töötavad ikka veel kodus, siis on väljas käimisega veelgi keerulisemad lood. Selle jaoks, et minna välja jalutama või trenni tegema, pole lihtsalt aega või motivatsiooni. Kui veel ka koju toidukaup kätte tuuakse, tekibki tihti selline olukord, kus väljas käimiseks lihtsalt vajadust ei ole. Südamearstid aga kinnitavad, et nii vaimse kui kehalise tervise jaoks on vaja piisavalt liikuda. Isegi, kui tahtmist ei ole, on vaja minna välja kasvõi selleks, et hingata värsket õhku. Milliseid tagajärgi toob endaga kaasa pidev kodus istumine?

Kehalise vormi vähenemine

Seda ei saa kahtluse alla seada, et kodus olles liigume me vähem. Kodus teed sa tööd kas kirjutuslaua taga või mõnikord isegi voodis. Võttes arvesse praegust ülemaailmset kriisiolukorda, jäävad paljud koju ja seega on istuv eluviis inimeste seas kasvanud.

Ometi on teada, et ainult pool tundi füüsilist aktiivsust päevas alandab 40% võrra vähi-, südame- ja veresoonkonna haiguste ning isegi Alzheimeri tõve riski. Lisaks sellele, et spordi tegemine kaitseb haiguste eest, vabastab sportimine ka õnnehormoone endorfiine, mis tagavad üldise heaolu, tõstavad üldist immuunsust ja kaitsevad organismi kõikide põletike vastu.

Kodus istumine mõjub ka kehalisele vormile, sest vähene liikumine toob kaasa kaalutõusu. Paratamatult, kui inimene palju sööb ja piisavalt ei liigu, ei kuluta ta tarbitud kaloreid. Eriti praegusel pingelisel perioodil katsuvad paljud masenduse vastu võidelda näksimise abil.

Unehäired

Inimesed, kes väljas ei käi, jäävad ilma ka päevavalgusest. Päevavalgust on niigi vähe, kui aga kogu aeg toas olla, siis võib see kaasa tuua unehäireid, sest bioloogiline kell on häiritud. Ja see omakorda võib kaasa tuua pideva ja kestva unisuse, mille tagajärjel on sul veelgi vähem tahtmist midagi teha või välja minna. Tähtis on aga selle vastu võidelda ja sundida end tagant. Unehäirete tagajärjel kannatab kogu füüsiline seisund ning see muudab raskemaks emotsioonide kontrollimise ja probleemide lahendamise.

Negatiivsed mõtted

Üksi kodus olles on inimene paratamatult omaette oma mõtetega, mis on siis suuremal või vähemal määral mürgised. Nelja seina vahele aheldatuna tekib kalduvus mõelda ikka ja jälle halbadele sündmustele ja asjadele, negatiivsed mõtted ei jää enam sammugi maha ja ketravad su peas nagu katki läinud plaat hommikust õhtuni. Need pessimistlikud mõtted muutuvad painajalikeks ja närivad aju lakkamatult. Need muutuvad koormavaks ja võivad tuua kaasa depressiivseid perioode.

Kui inimene väljas ei käi, siis tunneb ta paratamatult igavust. Samuti tekib tunne, et elu on üksluine, korduv ja igav. Isegi kui igavus võib olla hea asi, sest see võimaldab läbi viia eneseanalüüsi, siis muutub see halvaks, kui seda tunda liiga tihti. Pikemaajaline igavus võib tuua kaasa uusi halbu harjumusi, näiteks küünte närimine jne. Või siis tekitada toitumisprobleeme nendele inimestele, kes söövad tegevuse puudumise tõttu.

Sotsiaalne eraldatus

Üksi koju jäädes võib inimene tunda end üksi koos kõigi oma muredega. Tal võib tekkida tunne, nagu oleks ta kõigi poolt tõrjutud ja see on inimese kõige suurim kartus. Selleks, et tunda end emotsionaalselt hästi, peab inimene olema teistest ümbritsetud ja tal peab olema võimalus suhtlemiseks. Üksildus mõjub tervisele hävitavalt.

See toob kaasa terve hunniku negatiivseid emotsioone, kurbust ja pettumust, samuti viha ja raevu. Kõik need emotsioonid võtavad meeletult nii keha kui vaimu energiat ja suruvad inimese masendusse. Ka enesehinnang kannatab selle all. Olles pidevalt üksi, näed sa paratamatult rohkem oma vigasid.

Et endale head teha, on vaja iga päev vähemalt tund aega päevavalguse käes olla, see aitab tuju parandada. Samuti on tähtis vähemalt pool tundi iga päev liikuda, see aitab säilitada kehalist vormi.

Allikas: Kodused Lood

Jaga
Kommentaarid