„Meenub naine, kes ei tulnud ukseltki edasi. Aina kordas, et teda ei saa keegi aidata. Poeg tõi ta meie juurde. Ma ei olnud siis veel nii kogenud ja teadmistega varustatud kui täna. Kasutasin kõiki tarkusi, mida ma olin õppinud ja aju töötas nii, et selg oli märg, et kuidagigi naisega kontakt saada. Kohtumise lõpuks oli naine nihkunud juba ruumi sisse ja istus toolil. Vaatas otsa ja naeratas. Uskuge või mitte, aga see naine oli viis aastat üks aktiivsemaid meie juures käijaid,” rõõmustab Orupõld tänagi. „Ta osales kõigis loovtegevustes ja otsis uusi väljakutseid iseenda leidmiseks. Kõige selle vahel sai vägivaldsest suhtestki välja tuldud.”

Jaga
Kommentaarid