Valentinipäevaga lõppeval nädalal tundus paslik pikaaegses suhtes olijana midagi uut ja põnevat katsetada. Oh ei, meie suhe ei piirdu kord nädalas tuima misjonäripoosiga, mille ajal mõtlen vaid nõudepesumasina tühjendamisest ja lõpetamata tööasjadest, oleme sellest ikka veidi kõrgemal tasemel. Aga mis seal salata, kui nii pikka aega ühe inimesega koos olla, tekib tahes-tahtmata hetki, kus mõnel õhtul leiad end kaugusesse vaatamast ja mõtlemast, et kas see ongi nüüd kõik? Jah, poose on lõpmata palju ja erinevaid, aga kas selle inimesega ma olengi nüüd elu lõpuni koos? Kes selle monogaamsuse üldse välja mõtles ja miks see vajalik on?

Kui sellised mõtted juba pähe trügivad, ei ole mõtet ootama jääda ja ühel hetkel leida ennast kohvreid pakkimas või suhtenõustaja ust kraapimas. Tuleb ikka ise härjal sarvist haarata ja elu põnevaks muuta. Otsustasin, et sel nädalal katsetan ma oma suhtes kolme populaarset seksuaalfantaasiat - domineerimist, rollimängu ja alistamist. Mida mu elukaaslane sellest ideest arvas? Tüüpilise eesti mehena ei kostnud ta ei kippu ega kõppu, aga poetas, et veidi rohkemast seksist ta tõesti ära ei ütleks. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega