Mihkel Raud paljastab oma erilise fetiši: häbeneda pole mul midagi

Suuremal osal inimestest on oma “salajane asi”, mis neid mingil salapärasel kombel hullupööra erutab. See seksuaalne kiindumus mingisse objekti on ka multitalendil Mihkel Raual, kes eelmise aasta lõpul ilmunud avameelses suhteraamatus „Võtku homme mind või saatan” sellest avameelselt ka kirjutab.

„Ma saan aru, et ütlesin praegu rohkem kui pidanuksin. Ja et põhimõtteiliselt on võimalik see lõik kontekstist välja rebida ning mu hauaplaat järgmise epitaafiga varustada: „Siin puhkab pervert, kes naiste sokke nuusutas.” Häbeneda pole mul aga midagi,” kirjutab Raud oma raamatus.

„Mul läheb valgeid sokke nähes alati kõvaks. Vahet pole, on need naise jalas või Sokisahtli vitriinidel, õige suuruse ja disainiga valged sokid tekitavad minus vastupandamatut seksuaalset erutust. Asi on tõsisem kui tavaline „sukakesed on nii seksikad” — elevus,” tunnistab Raud ja lisab: “Minu sokihullus on patoloogiline ja tõeliselt pöördesse ajavad need mind siis, kui on terve päeva naise jalas olnud, eelistatavalt mõne spordijalatsi sees. Kui mul neid nüüd nuusutada õnnestub, pole vaja edasi-tagasi õõtsumisele aega kulutadagi.”