Heike Pettinen, raamatu “Tänulikkus. Sinu õnne võti” autor , kirjeldab, et terve ja õnnelik suhe on see, kus mõlemad suhte osapooled saavad olla nemad ise.

Õnnelikus suhtes saavad olla kaks inimest, kes väärtustavad iseennast ja oskavad kuulata partnerit ilma hinnanguid andmata.

Tugeva suhte vundamendiks on austus ja armastus, eelkõige iseenda vastu

Suhte alusvundamendiks peab ausust ja armastust. Kõige olulisemaks tugeva suhte vundamendiks peab ta eelkõige iseenese armastamisoskust ning julgust oma soove ja tõekspidamisi vabalt väljendada. Kasuks tuleb ka oskus kuulata oma partnerit. “See kõlab ehk liialt “magusalt”, kuid see on just see, mille alusel saab luua tugevaid ja kestvaid suhteid. Tugev suhe saab tekkida siis, kui ei anta teineteisele hinnanguid, arvestatakse ja austatakse teise inimesega,” kinnitab ta.

Oluline on omada suhtes ka oma aega. Me kõik vajame oma aega, et tegeleda iseenda ja oma lemmiktegevustega. Kui kaks inimest kokku saavad, juhtub tihti see, et klammerdutakse. Ollakse nõus loobuma enda jaoks olulistest asjadest selle nimel, et partnerit rõõmustada,” räägib Pettinen, et selline suhtemudel toob kaasa tavaliselt palju pingeid suhetes. Mingil hetkel sa ei ole enam nõus loobuma sulle meelepärastest tegevustest ja see tekitab segadust sinu partneris.

Lapsed on perekonna peegel

Kui eelnevalt on olemas lapsed ja alustatakse uut suhet, peaks Pettineni sõnul oma lapsi kuulama ja olema tähelepanelik selles osas, mida nad räägivad ja kuidas käituvad. Lapsed on perekonna peegel. “Laste käitumist jälgides saab tegelikult hästi näha, milline on olukord selles kodus, kuidas vanemad omavahel läbi saavad. Lapsed on väga tundlikud, neid võib võrrelda švammiga, mis imeb esimesel seitsmel eluaastal endasse kõik, mida vanemad teevad, ütlevad ja tunnevad,” rõhutab Pettinen. “Kui sul on hilisemas eas lapsega probleeme, siis kindlasti peaks vanem esimese asjana vaatama peeglisse ja küsima endalt: “Millises tões on minu laps kasvanud? Mida ma talle olen oma tegude ja sõnadega õpetanud?”

Astudes suhtesse, kus kaaslasel on laps eelmisest suhtest, on oluline, et kõik osapooled saaksid omavahel hästi läbi - see aitab vältida hilisemaid lahkhelisid, kui asutakse perena koos elama. Siin oleneb väga palju ka sellest, millistel tingimustel mindi lahku eelmisest partnerist ja kuidas suhtub lapsesse uus kaaslane.

Kõik algab sinust endast

Pettinen tõdeb, et maailm oleks imeline paik, kui kõik inimesed saaksid aru, et kõik algab sinust endast. Kui kaks inimest astuvad suhtesse, eelnevalt iseennast mitte armastades, siis

järelikult oodatakse, et partner täidab tühja koha. Aga kui partner mingi hetk väsib andmast? Ei ole enam kedagi, kes täidaks tühjust sinu sees ja sa ise ka ei oska seda teha, sest ei tea, mida tähendab iseenda armastamine. “Kindlasti tuleks omavahel rääkida. Kui üks pool ei ole õnnelik, siis vaevalt ka teine pool on. Jätke kõrvale süüdistused, eelarvamused, hinnangud ja rääkige omavahel südamest südamesse, ausalt. Kui te ise seda teha ei suuda, otsige abi,” soovitab Pettinen.

Praegu on selleks hea aeg, sest ehk esimest korda elus saame võimaluse õppida oma partnerit tõeliselt tundma või hakata taas hindama suhet, milles oleme. Küsi endalt järgmised küsimused: miks me koos oleme? Mis on see, mida oma kaaslase juures hindan ja armastan? Meenutage koos, kuidas te kohtusite, miks üldse hakkasite koos olema. Leidke teineteise head küljed üles ja keskenduge neile. See, millele oma energiat annad see kasvab!

Rasketel aegadel on lähedaste toetus kõige olulisem

Pettinen sõnab, et meil kõigil on elus raskeid hetki ja lähedaste toetus on sellistel hetkedel väga oluline. Raskused näitavad meile, kes on need inimesed, kes päriselt hoolivad ja kellele me saame loota. Mis on aga veel olulisem kui teiste inimeste toetus, on oskus abi küsida ja seda ka vastu võtta. “Meil ei ole oskust abi küsida, püüame ise hakkama saada ja siis kui kõik on juba lootusetust lootusetum ja kui on liiga hilja, siis ehk julgeme abi paluda,” toob ta välja levinud vea.

Karantiinis soovitab Pettinen veeta kvaliteetset aega koos oma kaaslasega, õppida teineteist uuesti tundma, rääkida teemadel, mis tekitavad rõõmu ja head tunnet. “Unistage! Tegelege oma hobidega või õppige midagi uut selgeks, nüüd on selleks aega. Jalutage looduses. Tehke kõike seda, mida te olete ehk tahtnud teha, aga ei saanud, sest elutempo oli liiga kiire,” soovitab ta.