"On Eestiski mehi, kes ei rabele pere ja laste nimel. Pigem elab iseendale. Teeb, mida tahab ja rahaga toimetab samamoodi. Olin ühe taolise, tõsi, alkoholilembesega abielus. Tööl käis, kuid vingus kogu aeg ja kõik oli kogu aeg halb. Järgnes joomatuur, siis haletsusperiood. Ja ring aina kordus.

15 aastat pidasin vastu. Siis sai küllalt. Emalt päritud maamüügi ja korteri müügist raha suutis sõpradega samuti maha juua. Jah, mina ei küsinud temalt sentigi, kuigi olin seal korteris väga palju vaeva näinud ja seda ilusaks teinud ja koristanud. Siis olime veel abielus, kui müüs. Kui lahutasime, ei olnud tal raha, et lapsele elatist maksta. Nõustusin, et ei taha temalt raha lapse kasvatamiseks ja nii ka oli. Soovisin, et minu ja lapse kodu jääks meile.

Kui laps juba ülikoolis oli, siis ta ikka abistas last, kuid mitte rahaliselt. Aasta tagasi teatas aga, et tema tahab minult raha. Korteri eest, mis on algusest saadik minu nimel olnud ja minu ema töôaastate abil erastatud aastaid tagasi. Nagu mainitud, mina tema emalt saadud pärandimüügist ei nõudnud midagi. Kusjuures maksin talle isegi raha, kui ta mujal juba elas ja seda ikka korteri eest. Aga ju siis vähe oli.

Vot selline mees. Peale seda ei ole ta kordagi lapsega kohtunud. Leidis naise, kes talle laenas raha auto liisimiseks. Lapse juurde olevat pikk maa sõita, aga tolle naise juurde saab sõita küll, Kesk-Eestist Pärnusse, aga mitte Tallinna, kus elab laps. Vot milline mees, temale on liiga veel tehtud!"