Alustada tuleks isegi mitte pakendi lugemisest, vaid hoopis templist, mis on iga muna peal. „Riiuli juurde minnes näed värvilisi karpe ja seal võib olla kirjas igasuguseid asju, näiteks kollased vanaema talumunad või midagi sarnast, kuid oluline on aru saada, et see on brändi nimi ega ütle midagi enamat,” kommenteerib Vladimir. Munatempel näitab tootmisviisi, päritoluriiki ja tootmisfarmi numbrit. „Kui vaatad seda pikka koodi, siis kõigepealt on üks number, mis on kas kolm, kaks, üks või null. See näitab ära kanade pidamisviisi. Kolm tähendab puuris peetud kanu, kaks seda, et kanad on majas sees ja õue ei saa, üks sümboliseerib vabakäigukanu ehk et nad saavad minna ka õue, ning null sümboliseerib mahekanu. See on sisuliselt nagu number üks, kuid selle erinevusega, et kanad saavad lisaks ka mahesööta.” Sellele numbrile järgneb riigikood. „Eestis toodetud muna puhul on seal EE, Läti puhul LV, Leedu munad kannavad tähist LT ning näiteks Poola munade peal on PL ja Ukraina munadel UA.” Riigikoodile järgneb üks pikem number, mis on omistatud konkreetsele farmile. „Tarbijale on kõige tähtsam jätta meelde, et EE tähendab kodumaiseid mune.”

Saates peatutakse pikalt ka muna õiglase hinna teemal. Vladimiril on siinkohal tuua välja põnevat statistikat. Nimelt on saja aasta jooksul muutunud leiva hind 23 korda, juustu oma 24, või oma 8 korda ja kartuli hind koguni 38 korda. Muna hind on tõusnud aga kõigest 4 korda.

Vladimiri sõnul on muna hind kindlasti tugevalt alahinnatud. „Kui taandame praeguse munahinna kilohinnale, siis selleks tuleb umbes kaks eurot ja kolmkümmend senti. Kui arvestada, et see on peaaegu puhas valk ja võrrelda seda sealiha kilohinnaga, mis on 3.50, looma sisefilee hinnaga, mis on 25 euro kandis, siis muna on tohutult alahinnatud toiduaine.” Seda enam, et munavalk on meile kõige paremini omastatav. „Munavalgust omandab organism 94–95%, kanalihast kuskil 70% ja taimedest võib saada isegi alla 50% kätte.”

Tihti võib poodidest leida muna ka eriti odavalt, näiteks 76 senti karp. Sellise hinna taga on tavaliselt teiste riikide suurtootjate jäägid. „Selliseid mune kasutatakse tihti poodide enda kaubamärkide puhul. Sees võivad olla vabalt näiteks Ukraina munad, mille kohta keegi ei tea, mis tingimustel need toodetud on, sest Ukraina ei kuulu euroliitu.”

Munaäri unikaalsus seisnebki Vladimiri sõnul selles, et kui teistes valdkondades tähendab rohkem tootmist ka automaatselt rohkem võimalusi raha teenida, siis munaäris tekitab liigne tootmine hoopis miinust. „Kui sa ei saa ülejääke kuskil maha müüa, siis see tähendab, et sa pead need munad utiliseerimisse viima ja tegelikult veel peale maksma.” Euroopas tervikuna on aga koroonaaega arvestades suured ülejäägid. „Väga suur osa toidutööstusest on ära kadunud, aga me ei saa ju öelda kanadele, et ärge praegu nii palju munege. Kana muneb ikka iga päev.”

Kui pikk on muna säilivusaeg? Millised kanad munevad pruune ja millised valgeid mune ning kuidas panna lapsed, kes muna ei söö, munavalget tarbima, kuula juba podcast’ist: