Viie lapse ema: võin kinnitada, et õppimine, töö- ja pereelu ühildamine on võimalik
(42)
Karin õppis aastatel 2011–2018 Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö doktoriõppes; kaitses doktorikraadi ja võitis Teaduste Akadeemia teadustööde konkursil eripreemia. Hetkel õpib Karin Rahvusvahelises Supervisiooni ja Coachingu instituudis superviisoriks.
Tema igapäevane töö Eesti töötukassas on suunatud erivajadusega inimestele teenuste kujundamisele ja nõustajate koolitamisele.
Miks on õppimine oluline?
Sest ühiskond, ootused ja ka võimalused meie ümber muutuvad pidevalt. Et muutuvatele oludele vastata, peame ka ise paindlikud olema ja vajadusel muutuma... Kuid õppimiseks on ka teisi põhjuseid – õppima ei pea ainult sellepärast, et ühiskond justkui ootab või et see on töötamiseks vajalik. Õppimine on oluliselt laiem tööalasest enesetäiendamisest – see hõlmab ka (vaimset) enesearengut, enda teostamist ja arengut inimesena. Nii saame oma elu rikastada, koguda uusi teadmisi ja värskendada suhteid. Ja nii see on, et igal inimesel on loomupärane vajadus eneserealiseerimise suunas, pideva arengu suunas. See on meid toonud tänasesse päeva!
Kuidas ja mida õppida?
Õnneks on tänapäevane õppimise kontseptsioon oluliselt laiem kui varasemalt. See ei tähenda enam koolipingis istumist vaid kasutada saab väga erinevaid võimalusi. Ka koroona-aeg on meid selles osas oluliselt õpetanud.
Täiskasvanuna õppima minnes saame valida – erialade ring on väga lai ja võimalused mitmekesised. Näiteks olen aru saanud, et tänapäeval on eriti popp minna uuesti õppima kutseharidusse, kuigi endal on juba kraad käes ja töökoht olemas. Milline suurepärane võimalus õppida näiteks mesindust, aiakujundust, puitmajade restaureerimist, See rikastab meid inimesena, toob rahuldust ja kes teab, võib-olla laiendab ka valikuid tööturul? Esimene samm on enda jaoks ära tunda, et tahaks midagi enamat.
Kuidas leida võimalusi, kui tunned, et „tahaks midagi enamat“?
Jagan oma kogemusi. Ja natukene ka oma heade sõprade kogemusi, kelle poole pöördusin, et uurida, miks nemad õpivad, mida õppimine neile on andnud ja kuidas nad on ühendanud oma töö-, pere ja õppimisega seotud kohustused. Kõik need inimesed on oma haridusteel „teisel või kolmandal ringil“; töötavad, neil on lapsed ja perega seotud kohustused.
Arvan, et minu puhul oli õppima asumine kombinatsioon erinevatest põhjustest: kindlasti soov saada selliseid teadmiseid, mida valdkonnas saaks kasutada; mida teistes riikides on edukalt tehtud ja mida saaks rakendada siin Eestis. Ma tahtsin ja tahan olla oma töös ja tegemistes targem, tõenduspõhisem. Siiralt usun, et mida rohkem on tarku ja laia silmaringiga inimesi meie ümber, seda kaalutletumaid otsuseid me teeme nii oma isiklikus- kui tööelus.
Millised ümberkorraldused pidin tegema töö- ja pereelus?
Olen viie lapse ema ja võin kinnitada, et õppimine, töö- ja pereelu ühildamine on võimalik. Nii praeguste kui ka varasemate õpingute puhul ütlen, et väga palju ei peagi muutma. Õpingute nimel ei pea ja ei tohigi kõigest muust loobuda. Minu puhul töötas järgmine: prioriteedid, planeerimine ja pühendumine. Tavaliselt panen kirja enda jaoks olulised tegevused, nende ajakava ja kui midagi teen, püüan sellele keskenduda. Üldiselt see õnnestub. Aeg oli ja on kõige suurem ressurss ja seda tuleb tõhusalt kasutada. Ikka on hommikuid, kui tuleb tõusta pool kuus, et enne pere ärkamist ja tööle minekut teha „veidi tööd“ ning siis poolest päevast tegeleda õpingutega. Õhtud on pere jaoks.
