20 kuud tagasi lubasin endale, et alustan tsölibaadiga. Usuga polnud sel miskit pistmist. Mul oli just lõppenud kaks aastat kestnud suhe, mis lõppes väga suure segadusega ning ma olin igal moel kurnatud. Asi polnud vaid selles, kuidas ma olin pettunud lugematutes lubadustes, mida ta ei täitnud. Ma olin kõigest väsinud: kaks ebaõnnestunud abielu, tuhandeid draamasid, armumine ja eufooria, mis kukkusid kokku konfliktiks ja kõhklusteks. Meeleheitlikud katsed suhet päästa, ärevil sõnumid, tülid ning leppimise seks, proovimine ja ebaõnnestumine.

Sel korral läks aga teisiti...

Ma olin väsinud, aga hääl mu sees käskis taas proovida: „Proovi järgmisega, katseta veel, küll see õige tuleb.” Sel korral läks aga teisiti. Kui tavapärane hääl käskis taas proovida, ei suutnud ma seda teha. Mäng oli läbi saanud ning mõistsin, et asi on minu minevikus.