„Ei tasuks suure tuhinaga kohe võtta esimene ettejuhtuv Youtube’i video ja hakata Hiiti tegema, kuna sel juhul võib juhtuda, et valisid liiga intensiivse treeningkoormuse alguseks, sa pole kindel harjutuste sooritamise tehnikas ja võid endale kasu asemel kahju teha. Treening ei ole jätkusuutlik,” selgitab Stolts.

Alustama peaks pigem tagasihoidlikult, teab ta ja soovitab enne treenima hakkamist leida usaldusväärse treeneri, kes aitab paika saada koduse treeningkava ehk piisava intensiivsuse ja sobivad harjutused.

Mailiis toob esile viis põhjust, miks sportimist kindlasti just praegusel aja vaja on.

• Treening aitab ennetada haigusi.

• Treening aitab olla rõõmsam - just sellisel keerulisel kriisiperioodil tuleks haarata igast võimalusest süstida igapäevaellu positiivsust ja rõõmu.

• Kehaline aktiivsus aitab võidelda stressiga.

• Kehaline aktiivsus tagab parema unekvaliteedi.

• Enesetunne peale treeningut on kõike seda väärt - treenimine annab energiat.

Harjutused kodus

Seda, et raske on leida motivatsiooni kodus treenimiseks, kuuleb Stolts viimasel ajal väga tihti. Spordiklubis on lihtsam leida motivatsiooni, kuna seal on sõbrad, treeningkaaslased, kindlad ajad treeneriga paigas ja see kõik on suureks motivaatoriks, nii-öelda see päris õige keskkond treenimiseks.

Igapäevaselt kodus harjutades tuleks katta ära kogu keha: kükkida (nii kahel jalal kükke kui ka näiteks ühel jalal, nt käärkükke), suruda (nii keha suhtes ette kui ka üles), tõmmata (nii ülevalt kui ka keha suhtes eest), painutada (jõutõmme), sirutada (puusatõste) ja lisaks harjutusi kere keskosa tugevdamiseks (nt plank).

Kui aga spordiklubisse ei saa, siis tuleks tuletada endale meelde, miks trenni üldse teha vaja on ja miks üldse treeningutega alustasid. See aitab säilitada tavapärase treeningrutiini ja leida motivatsiooni treenimiseks.

„Kui tunned, et üksi kodus ei suuda pingutada ja on palju segavaid faktoreid, siis väga paljud personaaltreenerid pakuvad ka netis personaaltreeninguid: samamoodi saab treeneriga leppida aja treenimiseks kokku ja treener hoiab ekraani vahendusel pilku peal. Lisaks on võimalus treenida personaaltreeneriga õues. Nii et variante jätkub,” räägib Stolts.

Puusapainutus ehk Rumeenia jõutõmme

Stolts soovitab kodus proovida puusapainutust ehk Rumeenia jõutõmmet.

• Lähteasend – jalad puusadelaiuselt, põlvest nõtke, rindkere sirutatult, käed võivad olla puusal või hoida näiteks mingit raskust käes.

• Hakkad painutama puusast, lükates tuharat taha ja üles.

• Säär peaks kogu harjutuse vältel säilima vertikaalselt.

• Liigutus peaks tulema puusast, mitte seljast, lülisammas peaks säilitama neutraalse asendi.

• Kui kasutad raskust, siis raskus liigub keha lähedalt põlvede suunas.

• Alla minnes venitustunne mööda reie tagaosa, üles tulles tuhar pingesse.

„Inimene on loodud liikuma, sünnist surmani,” usub Mailiis. „Olles juba noorena kehaliselt aktiivne, aitab see tugevdada luid, lihaseid ja südant. Täiskasvanuna peaksid olema aktiivne juba seetõttu, kuna vananedes muutub ainevahetus aeglasemaks ja luud hakkavad hõrenema ja lihased kõhetuma. Selle vastu aitab kehaline aktiivsus. Uuringute alusel võime väita, et inimesed, kes on kehaliselt aktiivsed igas vanuses, on tervemad ja tulevad oma igapäevaeluga paremini toime.”