Kogu tema käitumine sisendas mulle seda. Oli kurb saada teada, et ma olengi tegelikult see odav naine, keda on vaja oma kallimast vabal ajal. Tõesti kurb. Aga eks ma tajusin mingil määral juba esimese ja teise kohtumise vahel, et suhet sellest ei tule. Kui mees ikka armastab naist, siis ta ei kao ju pärast esimest ühist õhtut mitmeks nädalaks ja siis pärast järgmist kohtumist jälle. Samas ikka loodad kõige ilusamat ja mina ka lootsin.

Ma ei olnud vihane Mareki peale. Meil oli siiski nii palju ilusaid hetki.

Kui Marek jälle kuu aega pärast meie viimast kohtumist küsis, kas me saaks kokku, vastasin, et mul pole võimalik enam kohtuda. Ta helistas ja küsis, miks ma enam kohtuda ei taha. Ma vastasin, et ma ei saa. Tundsin, kuidas ta solvus ja kõne lõpetas. Ta muudkui pommitas mind sõnumitega, aga ma jäin endale kindlaks.