Eestlannad pihitoolis | Kogemus, mida on raske unustada ehk eesti naiste värvikad kogemused minipeenistega

Paljud mehed, kellel on keskmisest väikesem varustus, tunnevad piinlikkust ja ebakindlust. Mõnikord võib aga pisema suguelundiga mees omada sellist oskustepagasit, et hoia ja keela! Uurisime pihitooli rubriigis viielt eesti naiselt, millised on nende kogemused pisikeste peenistega.

“Olin just oma kallimast lahku läinud ja see oli üsna keeruline aeg minu jaoks. Ühel õhtul aga sattusin ühes lounges kokku vana sõbraga, kes on alati korralik seltskonnalõvi ja väga hea huumorimeelega tüüp. Naljad stiilis: „Sa ei tea kui suur mul on!”, on alati ja igal vähegi sobival hetkel tema suust kostunud. Oleme sõbrannadega korduvalt mõelnud, et no kui suur see siis on, et saaks ometi ta kuskile sauna veetud, et piiluda.

Nüüd aga olin ma vaba ja joogine ja otsustasin siis õhtul temaga flirtima hakata. Väga ühemõtteliselt. Õnneks läks ta asjaga kaasa ja jõudsime varahommikul tema poole. Kui riided seljast ära saime, siis ma ei suutnud vaadata mujale kui kohe esimese asjana tema varustuse poole — see oli olematu! Sõbrannadele kirjeldasin seda kui „keskmisest sõrmest veidikene laiemat objekti”. Õnneks olime mõlemad liiga purjus, et seksida ja hommikul oli nii kohutav olla, et soovisin vaid kiirelt ära joosta. Võib-olla oleks ta sellega teinud imesid, aga mul oli tõesti kohutav pohmell, et imesid ootama jääda.“