“Olen alati arvanud enda kohta, et mina olengi see naine, kes leiab oma unistuste printsi, on temaga elu lõpuni koos, saame paar armsat last ja oleme koos õnnelikud.

Siiamaani ongi nii läinud. Ma olen 29aastane ja viimased kuus aastat oma elust olen ma koos olnud mehega, kes jumaldab mind ja vastupidi. Oleme soetanud oma kodu, käinud mitmetel kaugetel reisidel ja nüüd viimasel aastal oleme pikemalt rääkinud ka laste saamisest.

Ei teagi, kas need jutud laste saamisest on kuidagi alateadlikult mu ellusuhtumist mõjutanud, aga viimastel kuudel on minu sisse tunginud väike hirm. Kas see nüüd ongi kõik? Minust saab kodune ema ja mis siis edasi? Kas elul midagi rohkemat ei olegi mulle pakkuda?

Minu kallim on nii elevil sellest mõttest, et temast võiks varsti isa saada. Ta on vaikselt hakanud meie majas isegi lastetoa kujundamisele mõtlema, mis siis, et rasedustest ei ole veel kahte triipu näidanud.

Mina aga olen juba mitu kuud unistanud igapäevaselt teiste meestega seksimisest. Kui need mõtted esimest korda tulid, ehmatasin ära ja olin enda peale pahane, aga nüüd viimasel ajal on see ainus asi, mis mind erutab, kui ma oma kallimaga voodis olen. Tema arvates on minu erutus suurenenud tema oskuste paranemisega, mina aga tean tõde… Unistan kolleegidest, naabritest ja tema sõpradest. Isegi oma sõbrannade meestest! Ma tean, et see on vale, aga ma ei suuda enam millestki muust mõelda.

Tean ka, et need jäävad fantaasiateks, sest mul on imeline mees, aga vahepeal on nii raske. Eriti just siis, kui pähe tekivad mõtted, et kas tõesti ma olen ühe ja sama inimesega elu lõpuni koos…”

*Nimi on lugeja soovil muudetud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid