“Koolivaheaeg lõppes just ja kui muidu on minu poeg alati vaheaega nautinud ja seda ka pikisilmi oodanud, siis seekord oli meil kodus üks maruvihane teismeline, kes paugutas uksi ja ei soostunud suurema osa ajast meiega rääkima. Nimelt olid pooled tema sõpradest välismaal ja nautisid reisi, tema pidi aga kodus olema.

Mina olen koroonapiirangute pooldaja ja ausalt öeldes on minu meelest hetkel reisimine täiesti ebamõistlik. Saan aru, et inimestel on kopp ees, aga enda ja teiste tervisega riskimine ei ole seda väärt. Teismelisele seda muidugi selgeks ei tee, tema arvates olen ma maailma kõige halvem ja rangem ema. Selliseid tülisid pole meil kodus varem isegi olnud ja need muutsid mind väga nõutuks.

Laps ei saa aru, miks tema ei või sõpradega suuremat olengut korraldada ja klassikaaslased saavad samal ajal välismaale sõita. Eks iga pere suhtub asjasse erinevalt, aga mina tõesti ei ole nõus kuskile sõitma, kui asi paremaks ei lähe ja majapidudele samuti oma poega ei luba.

Tahakski nüüd teada, kuidas on teistel kodudes selline olukord lahendatud. Igapäevane tülitsemine väsitab ja ma saan oma lapse vihast aru, aga see ei muuda fakti, et meie oma perega lähiajal kuskile puhkama ei sõida. Kuidas selgitada seda vihasele 14-aastasele, kes näitab mulle oma sõprade reisipilte ja käratab, et nad on ju kõik terved?”

Lugeja, jaga oma mõtteid kommentaariumis või kirjuta meile naistekas@delfi.ee.