Kuidas vähema ajaga rohkem tehtud saada? Need toidud panevad aju tööle!
Aju toitainelised vajadused on pisut erinevad kui ülejäänud keha omad ning mõned toiduained meeldivad talle kohe eriti. Kui tahame rohkem energiat ja mõtteselgust oleme harjunud selleks jooma kohvi. Tegelikkuses eelistab aju hoopis rohelist teed. See sisaldab looduslikku antioksüdanti nimega epigallokatehhiin-3 gallaat (EGCG), mis parandab nii kognitiivseid funktsioone kui mälu. Kolm tassi orgaanilist rohelist teed päevas on suurepärane võimalus mälu ja ajutöö ergutamiseks. Vedelikest rääkides meeldib ajule ka täiesti tavaline vesi. Piisava vee joomisega loome hea pinnase ärksale ajutööle. Uuringutes on selgunud, et dehüdratsiooni vältimine ja sage veejoomine võib ka mäluprobleeme tõhusalt vähendada.
C-vitamiin ja kõrgem IQ
Kuigi viimasel ajal räägitakse C-vitamiinist pigem immuunsuse ja iluvaldkondadega seotult, on sellel võimsal antioksüdandil meie organismis mõistagi veel funktsioone. Paljud uuringud kinnitavad, et C-vitamiini kõrgem tase organismis on otseselt seotud kõrgema IQ-ga. Seepärast tasuks süüa astelpajumarju, tsitruselisi, aga ka kartulit, sest eestlased ammutavad enamuse oma C-vitamiinist just sealt. Samuti on mugav võimalus võtta C-vitamiini toidulisandina juurde.
Ajuvitamiin on olemas
Kuigi letsitiinil on ka teisi väga olulisi rolle, mängib ta tähtsat rolli ka ajurakkude toitumises. Seepärast peetakse seda ajuvitamiiniks. Seda leiab näiteks munakollases, maksas, kalamarjas, veretoitudes, võis ja petis. Taimedest on letsitiinirikkaim soja. Terve organism toodab ise letsitiini kuni täiskasvanuks saamiseni. Seejärel hakkab aga tootmisjõudlus alanema ja vananedes ei pruugi organism jõuda end keha poolt toodetava letsitiiniga piisavalt varustada. Sel juhul võib lisaks õigesti valitud toidule abi leida ka letsitiini sisaldavatest toidulisanditest.
Ka teine aju vajab tähelepanu
Võib tunduda kummaline, kuid ka meie sooletraktil on aju tervisega pistmist. Meie organism töötab keerulise kooslusena, kus rakud ja organsüsteemid on üksteisega tihedalt seotud. Kaks olulist organsüsteemi, mis meie heaoluseisundit iga hetk aktiivselt mõjutavad, on kesknärvisüsteem ja soolestik. Nende kahe süsteemi töö on omavahel nii tihedas seoses, et see on andnud põhjust nimetada soolestikku isegi meie teiseks ajuks. Soolestiku limaskest ja aju valgeaine (gliiarakud) on immuunorganid. Nad on justkui ühe pere liikmed, mis tähendab, et kui üks süsteem saab häiritud, tekib kohe häire ka teises süsteemis. Seda, kuidas stressiga kõht lahti läheb, on paljud kogenud, kuid soolestiku seisundi mõju meie vaimsele tervisele märkame vähem, kuna need seosed on veidi varjatumad, kuid sellegipoolest olemas. Sooletrakti eest võid hoolitseda näiteks probiootikumidega.
Aju hea toimimise seisukohalt ei tohiks karta ka süsivesikuid, sest need selle organi otseseks toiduks. Täiskasvanud inimese aju kasutab päevasest süsivesikute normist ära 20%. See tähendab, et aju jaoks on hädavajalik saada umbes 120 grammi ehk 420 kilokalori jagu süsivesikuid. Siiski on ajule vaja ka teisi makrotoitaineid ehk valge ja rasvu. Kindlasti tuleks aju hästi toimimise juures rääkida ka sellest, mida mitte süüa. Liiga sage maiustamine ei mõju ajule just kõige paremini. Suhkrurikkad eined panevad aluse veresuhkru korratustele, mis põhjustab mäluprobleemide kõrval ka kehakaalu tõusu. Järjest paisuva vööümbermõõduga kaasneb heaks mäluks olulise ajuosa (hippokampuse) kahanemine.
allikas: sinuteek.ee
