„Minu esimene mälestus emast on pärit ajast, kui olin 2aastane ja me Läksime Kuressaares asuvasse pesukööki, minul triibuline kampsun seljas. Ta oli lootusetult hea inimene, sest ta oli valmis kannatama kõik välja, mida tema kolm poega kokku keerasid. Hiljem, kui ema oli läinud ingliks, olen ta peale mõelnud iga päev, et paremat inimest pole ilmas olnud temas ei näinud kunagi pahatahtlikkust, rangust või üleolevat suhtumist. Olen mõttes tuhandeid kordi ta käest vabandust palunud,“ rääkis Ivo Linna.

„Vaene ema pidi tegelema kogu aeg sellega, et oma perekonda toita ning minu vanematelt vendadelt saadud riideid kohendama. See oli tal oma kodutalust maalt kaasa saadud ja ta kannatas selle kõik välja. Ta õpetas ka minule toidu tegemist, kuid tema tehtust pole ma kunagi paremat saanud. No ei tule selle maitsega — siis ei küsinud tema käest, kuid nüüd küsiks küll. Kui meile tekkis gaasipliit, siis panin koolist tulles ema tehtud hakklihakastme selle peale sooja ja siis käis praks ja kõik oli puruks. Ema tuli tuppa ja nägi seda ning ütles mulle ainult, et ma seda rohkem ei teeks. Ta kunagi ei pahandanud, isegi kui märkused olid päevikus, siis ta lihtsalt vaatas mind ja mul oli häbi. Tundsin sügavat piinlikkust, kui sain aru, kui palju valu võin talle põhjustada, kui jälle keeran mingi jama kokku,“ sõnas Ivo Linna.

„Miks ma olen selline, võtaksin kokku ema öeldud lausega, kus on õpetuseiva sees. Ema ütles: “Poisid, tehke, mis te just tahate, peaasi, et te ei lähe pätiks!“ Olen seda ka oma laste puhul mõelnud. See on see, mis on mind hoidnud, kui ahvatlusi on olnud palju,“ lausus Linna.

„Kui me andsime Kuressaare lossihoovis kontserte ja ema seal veel töötas, siis pärast kontserti ta ei tulnud ka kiitma suurte sõnadega, vaid ütles paari lausega, et hea kontsert oli, ja ma olin maast lahti sellest piisas. See ongi emavalgus ja -soojus ehk see arusaamine, et headus võidab alati. Kurjus närib ja mõttetu virisemine hukutab. Ei ole vaja soovida kellelegi halba. See lõppematu headuse tuli ja valgus on emast alati kiiranud sellega ma tahan samastuda ja selle järgi joonduda,“ ütles Linna.

Veebikonverentsil võtavad sõna muusik Ivo Linna, naistearst Gabor Szirko, fotomuuseumi kuraator Annika Haas, vaimulik Kristjan Luhamets, folklorist Marju Kõivupuu, koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu, riigikohtunik Julia Laffranque, kirjanik Maimu Berg, Triin ja Indrek Laul ning Sirje ja Väino Puura. Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla.