"Siinkohal sooviks jagada oma kogemust. Olen oma naisega olnud abielus ligi 30 aastat. Eelmise aasta alguses aga tekkis temal kõrvalsuhe teise mehega. Sellest ei saanud ma enne aru, kui käesoleva aasta aprilli alguses, kus meesterahvas, kellega tal suhe oli, võttis ise minuga ühendust.

Väljapääsmatus olukorras pidi naine kõrvalsuhte üles tunnistama. Loomulikult tunnustan teda selle eest. Kõige hullem oli see, et paraku ei saanud mina ise aru, et midagi on suhtes viltu. Tõenäoliselt oli tekkinud rutiin jms. Tema üritas küll minuga rääkida suhtest ja lähenemisest. Minu arvates oli see olnud pikka aega selline.

Peale ülestunnistust kinnitas ta, et tal pole enam ühtegi inimest, kes oleks sellest ajast, mil ta kõrvalsuhte lõi, kasutades selleks Flirtic keskkonda. Paraku nii see ei olnud. Ilmnes üks, siis teine ning ega ma hetkel ei teagi, kas on veel mõni. Viimane tuli välja sisuliselt nädal peale ilmsistulekut. Ta küll väidab, et oli süütu jutuajamine vaid Facebookis. Võib-olla oligi, ei tea, sest ta kasutab väga palju suhtlusäppe (Viber, WhatsApp, Facebooki Messenger). Ma pole kontrollifriik ja pole seda kunagi olnud. Lasin tal rahulikult elada oma isiklikku elu, temast hoolides ja alati koju oodates.

Ma ei saa aru, kuidas ta seda ei näinud ja nii alatult (etteplaneeritult) reetis mind peale nii pikka kooselu. Nimelt töötab ta graafiku alusel kahenädalaste intervallidega mujal kui kodulinnas. Nüüd on ta muidugi tige, kui tema käimiste, jutuajamiste kohta pärin, mis ja kellega. Kuidas ma pean siis käituma, kui ta on andnud lubaduse ja sellest kinni ei pea ning ma ei tea oodata, millal tuleb uus "pauk". Ma ei tea ausalt, mida teha, kas lahutada, või elada temaga koguaeg pinges. Nii et ei ole mehed alati petja poole peal, mehed lihtsalt ei räägi sellest, kui neid petetakse."