„Mikrobioom inimese kontekstis on mikroorganismid meie peal ja meie sees. Need on nii bakterid, viirused kui ka pisikesed seened ja teised mikroskoopilised tegelased. Samamoodi kasutatakse nende kohta ka sõnu mikrobioota ja mikrofloora. Need kõik tähendavad põhimõtteliselt ühte ja sama. Inimese kontekstis aga, kui räägime mikrobioomist, peame silmas tavaliselt soolestikku, sest eelkõige teame tänaseks kõhubakterite kohta, vähem aga teiste mikroorganismide kohta,“ ütleb Emma.

Põhjus, miks kõhubakterite teema viimasel ajal nii aktuaalseks on muutunud, on Emma sõnul lihtne. Meil lihtsalt polnud varem võimalusi kõhubakterite uurimiseks. „Meil ei olnud selliseid meetodeid nagu täna. Tavapärase uurimismeetoditega ei saa neid uurida, sest kõhubakterid ei talu hästi hapniku. Nüüd on meil aga võimalus uurida neid nende endi DNA kaudu. See tähendab, et me ei pea laboritingimustes hakkama baktereid kasvatama, et nende kohta infot saada.“ Emma ütleb, et ilmselt veel kakskümmend aastat tagasi ei osatud ka mikrobioomi olulisust hinnata, sest lihtsalt infot selle kohta polnud võimalik saada.

Sama meetodit kasutab ka paar aastat tagasi loodud Genorama mikrobioomitest. „Kuna bakterid elavad meie kõhus, siis on kõige lihtsam saada nende DNA kätte väljaheitest. Selleks puhuks saadame kliendile koju kõik vajaliku proovi võtmiseks. Klient saadab proovi meile ning meie eraldame sellest bakterite DNAd ning võrdleme neid andmebaasiga.“

Saates räägitakse ka sellest, kui palju erinevaid kõhubaktereid võib olemas olla. „Usutakse, et neid võib olla ligi tuhat. Aga kui rääkida bakterirakkudest, siis neid on sama palju kui inimesel endal. Ehk võib öelda, et sa oled sama palju inimene kui bakter,“ kommenteerib Emma.

Millest kõigest aga sõltub mikrobioomi mitmekesisus ning kuidas oma kõhutervist teadlikult hoida, kuula juba podcast’ist:

1x
00:00
Jaga
Kommentaarid