"Psühhoterror pole meie riigis vist karistatav? Päris algul oskab olla meeldiv inimene, seejärel laenab suitsuraha, üllatab õhtul meetrise lillega sind su oma raha eest, siis püüab igati suur ja abivalmis sõber olla ja umbes 4-6 kuud suudab end vaos hoida. Siis lööb iseloom välja, äkkviha, skisofreeniline käitumine, ulme valetamised, ähvardused, kättemaks, pime raev ja viha, kõik kes ette jäid, sõimata said ja põlema lubati panna, seibideks saagida.

Kui oli vaheaeg, oskas end vägagi meeldivaks teha ja parimat abilist ja sõpra annab otsida, hiljem tundma õppides, tajud milline psühhoterror tegelikult käib nii, et ta ise ka usub oma valesid, isegi kui vahele jääb, valetab uue valega edasi, süsteemne valetamine.

Eks siinkohal tuleb lastetuppa vaadata, kui emal iga laps ise mehega ja osad neist lastekodusse viiakse, ei saagi sealt inimest tulla. Närvikava narmendab, ka mitu ajutist naist ja lapsi iga naisega, lõpuks sai ikka paraja naisfüüreri omale, kes määrab, millal mees kodus ja mis korrusel võib rögiseda, kui süüa tahad, siis see pubi on seal ja pesumaja seal ja autol pane paak täis ja varsti uut autot vaja, määras ja määrab edasi, kui pappi muidugi koju toob, muidu peab enamuse ajast teises riigis redutama.

Ähvardama on mees igas asjas, musta räägib valgeks ja ei mäletanud, et rääkis, neid ähvardusi ja hulle valetamisi kõigile, oi kui palju ja ta vist uskus neid ka ise, kõik alluvad said sõimata ja mille eest, jäigi arusaamatuks, vabandamine ei kuulu skisode närvikavasse. Paar tossikest sõpra, kes teda ära kasutasid ja mõni kasutab julmalt siiani, las loll teenib ja maksab! Tema õnn, et ta pole sellest kunagi aru saanud vist.

Bumerangil on komme alguspunkti tagasi lennata, karma töötab, siin tähtsad tutvused, skiso ja valed enam ei aita! Haigused süvenevad, lisanduvad kaasuvad haigused ja üsna pea leiab end taas sealt, kuhu selline nõrguke kuulub koos oma pagasiga. Saab selle, mis on auga välja teeninud!"