Miks on vaja treenida laiska silma ja hoida kahe silma head nägemist? Kuidas meie aju tegelikult silmi kasutab ja nähtut tõlgendab? Kuidas mõjutab nõrk nägemismeel meie igapäevast elu? Millist tööd teeb neurooptometrist-nägemisterapeut? Kuidas silmi treenida ja millist kasu see täpselt toob? Nendele ja veel väga paljudele teistele silmade tervisega seotud küsimustele saab vastuse uuest „Elustiili” podcast’i episoodist, sest külas on Karmen Johansson Nägemisteraapia kabinetist.

Saate esimestel minutitel tehakse selgeks, mida selline ametinimetus nagu neurooptometrist-nägemisterapeut üldse tähendab. „Tegemist on Eestis täiesti uue ametiga ning see tähendab spetsialisti, kes otsib lahendusi inimeste nägemisprobleemidele, mida varem ei osatud lahendada,” ütleb Karmen ja toob välja olukorrad, kus silmaarst arvab, et probleem võib kuuluda neuroloogia valdkonda, kuid neuroloog jälle usub, et see on silmaarsti valdkond.

Vaevused, millega nägemisteraapia kabinetti jõutakse, on väga erinevad ega ole alati seotud ainult nägemisvõimega. „Tihtilugu on selleks sageli muutuv prillitugevus. Aga ka peavalud, laste lugemisraskused, tasakaaluhäired, reaktsioonikiirus ja ruumitaju tunnetus. Näiteks inimene ütleb, et ta saab aru, et tajub ruumi ja ümbrust senisest erinevalt. On tehtud erinevaid uuringuid, aga need ei näita, et midagi oleks korrast ära. Vaevused häirivad ja kutsuvad esile ärevushäired. Ärevushäiretega kaasnevad antidepressandid ja nii ongi inimaju stressis ega suuda keskenduda tööle ja igapäevategemistele.”

Karmen ütleb, et nägemine on keeruline neuroloogiline protsess ja meie elustiilist tulenevatel põhjustel võib see protsess saada kahjustada. Ta nimetab vähest liikumist ja pikaajalist viibimist siseruumides, kus on teistsugune valgusvõimsus, aga loomulikult ka liigset ekraanide taga istumist.

Kuidas aru saada, et silmad vajaksid treeningut, ja milline näeb välja silmade treenimine, kuula juba podcast’ist:

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid