"Abiellusin varajastes 20ndates, toona arvasin, et tean, mida ma teen, kuid tegelikult võib tarkus tulla vaid takkajärgi."
"Kulukad pulmad tundusid rumalamad kui abiellumise mõte ise. Seega, arvasime, et on targem käia laupäeva hommikul möödaminnes läbi perekonnaseisuametist, olles vaevu kellelegi seda maininud. Me ei teinud oma abiellumisest suurt numbrit, kuna see ei tähendanud meile midagi nii tõsist.Tagasi vaadates ei jäänud ma ilma mitte ainult pulmapäevast, vaid tseremooniast, mis tegelikult on oluline. Osa abiellumisest on avaliku deklaratsiooni esitamine – ma toetan sind, ning võtan ka vastutuse. Mulle tundub, et tseremoonia või oleks meie abielu tähenduslikumaks ja reaalsemaks muutnud."
