Oled allergiline õietolmu vastu? Need on lahendused, kuidas kodu sellest tolmust puhas hoida

Õietolmuallergiku elu on keeruline ajal, kui õitsevad taimed, mis tekitavad nohu ja ajavad silmad vett jooksma. Esimene mõte probleemi lahendamiseks on aknad kinni hoida, hoopis vähem teatakse, et akende sulgemine üksi ei paranda olukorda, sest õietolmu on võimalik tuppa tuua ka riietel ja juustes.

Mets kutsub matkama, seenele ja marjule — kuidas sel puhul peaksid käituma pered, kus on allergikud?

Pärast päev otsa metsas viibimist tuleks koju jõudes kõigepealt riided vahetada ning pesta nägu ja juuksed. Seljas olnud joped, pusad, püksid ja seelikud tuleks panna pesumasinasse, sest neile on kindlasti langenud õietolmu.

„Nii karme abinõusid ei tule tarvitusele võtta kogu aeg, vaid ainult siis, kui õitsevad need konkreetsed taimed, millele pereliikmed on allergilised. Seega on väga oluline oma pere allergiaohtlike taimede õitsemise perioodid välja selgitada ja nendel aegadel teha kõik selleks, et võimalikult vähe õietolmu tuppa satuks,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog dr Triine Annus.

Mida suurem on allergiamure, seda tähelepanelikumalt tasub õietolmuga kokkupuutumist vältida. „Osadel inimestel piisab allergiatega toimetulemiseks rohu võtmisest, mõnedel ei jää väga tugevate allergianähtude korral aga muud üle, kui püüda õitsemise tippajal siseruumides püsida,“ lisab dr Annus.

Inimesed sageli ei mõtle selle peale, aga ka nööril kuivatatud puhta pesuga on võimalik õuest õietolmu tuppa tuua. Niisamuti nagu metsas käies langeb õietolmu riietele, koguneb seda ka õues rippuvale pesule. Seega, kui pesu on kuivanud õues, võib allergiahoo vallandajaks olla ka kokkupuude puhta pesuga. Seetõttu soovitataksegi allergikute peres pesu kuivatada toas.

Ka koristamisest on abi

Võimalik, et oled näinud olukorda, kus keegi suleb akna hetkel, kui allergik astub tuppa. „See on heatahtlik žest, kuid suure tõenäosusega ei ole sellest liigutusest kuigi palju kasu, sest koos värske õhuga jõuab paratamatult tuppa ka õietolmu,“ ütleb VELUX Baltikumi juhi Dmitrijs Astašonoks.

Ta lisab, et sellisel juhul tasub teada, et avatud akna kaudu tuppa jõudnud õietolm ei jää mitte õhku, vaid langeb erinevatele pindadele — kardinatele, riiulitele, laudadele, toolidele, põrandale, telerile, kodumasinatele jne. Kodu õietolmuvaba hoidmiseks on Astašonoksi sõnul kaks võimalust.

Esiteks, kui peres on allergikuid, tuleb kodu regulaarselt, ja tihedamini kui tavaliselt koristada — pesta põrandat, võtta tolmu riiulitelt, kappidelt ja kõigelt, kuhu see võib langeda. Sel viisil saab õietolmu kogused hoida madalad ning allergiku enesetunne võib sellest paraneda.

Teiseks tasub üle vaadata tubade sisustus ning jätta alles vaid see, mis on tõeliselt vajalik ja leiab kasutust. Näiteks vaibad ja riidest mööblikatted on tõelised tolmupüüdjad, millest on õietolmu väga raske välja saada. Seetõttu võiks allergiku kodu sisustus olla minimalistlik ning riiulitel, kappidel ja laudadel võiks olla võimalikult vähe esemeid — et pindu oleks kerge puhastada. Ka põranda- ja mööblikatted tuleks valida kergesti puhastatavast materjalist ning eelistatult selliseid, mida saab puhtaks teha niiske lapiga.

Akende pidevalt kinnihoidmine pole tervislik

„Õietolmu saab siseruumidest eemal hoida ka sellega, et panna tuulutatavate akende ette võrk, mis peab kinni 20-30 mikromeetri suurused osakesed. Sama tihedusega on ka filtrid, mida ventilatsioonisüsteemide avade ette paigaldatakse. Ka nendega on võimalik päästa õietolmuallergikud piinast ja ruume saab õhutada,“ jätkab Astašonoks.

Astašonoks viitab iga-aastasele Euroopa Tervislike Kodude Baromeetrile, mis tõstatab probleemi, et kodude õhutingimused, liigniiskus ja hallitus on Euroopas tüüpilised põhjused, miks inimesed haigestuvad astmasse ja hingamisteede haigustesse. Kui pere on sunnitud halvasti õhutatud kodus elama pikema aja vältel, võib see kaasa tuua püsivaid terviseprobleeme ja enim on ohustatud sellest lapsed. Eestis puudutab see 16% ehk 28 000 last vanuses kuni 15 aastat, seisab raportis.

„Tubade regulaarne õhutamine on tervise seisukohalt väga oluline. Vähemalt kolm korda päevas 10 minutit tuleks aknad lahti teha ja värske õhk tuppa lasta. Samuti tuleks tube tuulutada iga kord, kui tunnete, et ruumis on õhust puudu, sest tõenäoliselt on just siis ruumis liiga vähe CO2,“ ütles Astašonoks.

Miks inimesed on allergilised?

Neil teemadel on arutlenud paljud eksperdid ning arvamusi on erinevaid. Ühest selget ja korrektset vastust ei ole, kuid võimalikud teooriad on järgmised:

Globaalne soojenemine — kevadine õitsemisaeg on pikem, mille tulemusena mitte ainult ei suurene õietolmu levikuala, vaid ka selle kogused. Ühtlasi, allergiate hooaeg algab varem ja lõpeb hiljem kui tavaliselt.

Keskkond on rohkem saastunud — atmosfääris on rohkem CO2, rohkem inimesi elab linnades ning keskkonnasaaste suureneb nii õhus, maas, vees ja toidus.

Muutunud elustiil — mõned eksperdid usuvad, et inimeste elustiil on muutunud liiga steriilseks, mistõttu meie immuunsüsteemil on keeruline eristada kahjulikke baktereid kahjututest. Uuringud on näidanud, et maal elavatel inimestel on allergiaid vähem.

Suurlinnastumine — linnad kasvavad väga kiiresti, aastaks 2030 ennustatakse, et 60% maailma populatsioonist elab linnades. Teadlased on tähele pannud, et linnades on allergiate esinemine palju laialdasem.

Uus „korteriinimeste põlvkond“ — keskmiselt 90% päevast inimesed veedavad toas — me töötame, õpime, elame, teeme trenni, ostame, naudime meelelahutust ja puhkame toas. Siseruumides on vähem „väliseid allergeene“ (nagu saaste näiteks), aga palju teisi „siseruumide allergeene“ need on erinevad keemilised komponendid ja mikroosakesed: kemikaalid jäävad pärast pesemis ja puhastust alles. Toa tolm, lestad, hallitusseened, loomakarvad ja kõõm. Sellele lisandub aur, tuhk, tolm seal, kus kasutatakse kaminat. Igapäevased asjad, mida me kasutame, samuti tekivad mikroosakesed, mis jäävad siseruumi liikuma — need on osakese mööblist, vaipadest, tapeedist jne.