Kaassõltuvus võib põhjustada viha. Beattie annab soovitusi, kuidas vihaga toime tulla.

Analüüsi lähemalt arvamusi, mis on viha kohta levinud

Anna endale luba tunda viha, kui see tuleb. Luba ka teistel inimestel vihastada.

Tunneta emotsiooni

Kuigi see on viha, on ta ikkagi ainult emotsionaalne energia. See ei ole vale ega õige – pole vaja teda hinnata. Viha pole vaja õigustada ega ära seletada. Kui see energia sinus on, siis tunneta seda. Samuti tunneta teisi emotsioone nagu solvumine või hirm, mis võivad viha all peidus olla.

Aktsepteeri mõtteid, mis vihastamisega kaasnevad

Parem oleks, kui ütleksid need kõva häälega välja.

Analüüsi mõtteprotsessi, mis vihaga kaasneb

Too see välja valguse kätte. Vaata, kas see on kohane. Pööra tähelepanu mustritele ja korduvatele olukordadele. Niimoodi saad enda ja ümbruskonna kohta palju targemaks. Vahel jäävad tervistuvad alkohoolikud kinni teatud mõttemallidesse, mis annavad märku soovist uuesti jooma hakata.

Otsusta vastutustundlikult, kas ja mida ette võtta

Mõtle välja, mida viha tahab sulle öelda. Kas viha viitab mõnele sinu või lähedaste probleemile, mis vajab tähelepanu? Vahel, kui palud Jumalat, et ta aitaks vihast vabaneda, tahab ta sulle ehk midagi öelda. Kas sa peaksid muutuma? On sul midagi kellegi teise käest vaja? Sageli saab viha alguse täitmata vajadustest. Üks kiire moodus vihast vabanemiseks on lõpetada selle inimese peale karjumine, kes sind vihale ajas, mõelda järgi, mida sul tema käest vaja on ja siis temalt seda küsida. Kui ta ei taha või ei saa sulle seda anda, mõtle järele, mida sa ise pead ette võtma, et enda eest hoolt kanda.

Ära lase vihal enda üle valitseda

Kui avastad, et viha on su üle võimust võtnud, võid iseennast peatada. Sa ei pea edasi karjuma. Ära saa valesti aru: vahel aitab karjumine imehästi. Aga vahel ei aita. Parem on ise otsustada, kui lasta vihal enda eest otsustada. Sa ei pea enesekontrolli kaotama. Viha on lihtsalt energia ja mitte mingi needus, mis sulle kaela sajab. Astu samm tagasi. Mine teise tuppa. Mine kodust välja. Rahune maha. Ja siis mõtle järele, mida sa tegema peaksid. Samuti ei pea sa laskma teiste vihastamisel ennast mõjutada. Tihti kuulen kaassõltlasi

ütlemas: „Ma ei saa seda või teist teha, sest muidu ta vihastab.“ Ära sea ennast füüsilisse ohtu, kuid katsu oma ja teiste viha alt vabaks saada. Sa ei pea viha peale reageerima. Viha on ainult emotsiooni energia. Sul pole vaja vihastada, kui sa vihastada ei taha. Proovi seda mõnikord!

Kui on sobiv hetk, siis aruta oma viha avalikult ja ausalt

Aga ära hakka arutlema joodikuga, kui ta on purjus. Alati on võimalik leida õiget aega, kunas sobib oma viha avalikult ja ausalt arutada. Aga pane tähele, kuidas sa inimestele lähened. Viha sünnitab tihti uut viha. Selle asemel, et oma viha teise inimese peale välja valada, võid ise oma tundeid tunda, mõtteid mõelda, selgusele jõuda, mida sul temalt vaja on ning alles siis temaga suhelda ja väljendada oma vajadusi rahulikult ja karjumata.

Võta oma viha eest vastutus enda peale

Beattie soovitab öelda: “Kui sa nii teed, saan ma vihaseks, sest …”, mitte aga “Sa ajasid mu vihale.” Kuid mina isiklikult teen inimestega suheldes järeleandmisi. Ei pea alati ütlema just täpselt selliseid õigeid sõnu, nagu oleksid äsja suhtekoolituselt tulnud. Ole, kes sa oled. Lihtsalt anna endale aru, et sa vastutad oma viha eest – isegi siis, kui see on asjakohane reaktsioon kellegi teise asjakohatule käitumisele.

Räägi kellegagi, keda sa saad usaldada

Sellest on palju abi, kui saad oma vihast rääkida, kui sind ära kuulatakse ja su tundeid aktsepteeritakse. See aitab sul ennast omaks võtta. Pea meeles, et sa ei saa edasi liikuda enne, kui aktsepteerid ennast. Jah, tõest – sinust hoolitakse. Võib-olla tuleb selliseid inimesi otsida kodust kaugemalt, minna AA koosolekule, kuid nad on olemas. Kui viha vimmaks hangunud, võid oma tundeid arutada mõne vaimulikuga või teha läbi neljanda ja viienda sammu. Pikaleveninud vihapidamine teeb rohkem halba kui head.

Põleta vihaenergiat

Korista kööki, mängi palli. Tee trenni. Mine tantsuõhtule. Kühvelda lund. Rehitse lehti. Kui aitab, ehita omale kas või suvila! Vihaga kaasneb tugev stress ja stressienergia mahalaadimine aitab.

Ära tee endale ega teistele viha pärast haiget

Kui keegi on vihane, siis ära lase tal sind lüüa või muidu sinuga halvasti käituda. Ära ise tee teistele haiget, kui sa vihane oled. Kui sind on vääriti koheldud, otsi asjatundjate abi.

Kirjuta kirju, mida sa ei kavatse ära saata

Kui sa tunned end vihastamise pärast süüdi, siis see tõesti aitab. Alusta kirja sõnadega: “Kui ma võiksin olla vihane ja keegi saaks sellest kunagi teada ning poleks vale niimoodi tunda, siis ma oleksin vihane selle või tolle pärast.” Kui viha on paberile kirja pandud, saame üle süütundest ja võime hakata mõtlema, mida vihaga ette võtta. See harjutus võib aidata ka depressiooni puhul.

Tegele oma süütunnetega

Saa lahti põhjendamatust süütundest. Saa lahti kõikidest süütunnetest. Süütunne ei aita. “Kui oleme hakanud vihaga tegelema, võime märgata, et oleme suurema osa ajast ärritunud. See on tavaline asi. Oleme nagu lapsed, kes on saanud uue mänguasja. Aga ajapikku me harjume. Tuleb varuda kanatust! Pole mõtet loota, et talitseme end täiuslikult, sest see pole veel kellelgi õnnestunud. Teeme vigu, aga vigadest me õpime. Kättemaks pole soovitatav, kuna kättemaks kinnistab viha. Kui oled teinud midagi sobimatut, siis tegele põhjendatud süütundega ja liigu edasi. Püüa areneda,” annab Beattie nõu.