Lindströmi ekspert Mari-Liis Paluoja selgitab, mida kindlasti avalikus tualettruumis teha ei tohiks ning kuidas ka kõige räpasemast tualettruumist võimalikult puhtalt pääseda.

Pole saladus, et avalik tualettruum on koht, mida paljud inimesed külastavad vaid kõige viimases hädas: Lindströmi 2019. aastal läbi viidud uuringus selgus, et 65% inimestest kannataksid pigem koduni, kui külastaksid avalikku tualettruumi. Ettevõtte eksperdi Mari-Liis Paluoja sõnul ei ole neis tulemustes midagi üllatavat, sest avalikes tualettruumides kohtuvad väga erinevate hügieeniharjumustega inimesed, kus iga tehtud viga võimendab tualettruumi soe ja niiske keskkond. „Kuigi bakterid on meie immuunsüsteemi tugevdamiseks vajalikud, ei saa öelda, et need alati head on. Seepärast on väga oluline teada, kuidas rohkelt külastatavates kohtades oma hügieeni hoida,” rääkis ta ning tõi välja neli hirmutavalt ebahügieenilist harjumust, mida Eesti inimesed tualettruumides viljelevad.

Ei pese käsi

Kuigi käte pesemise harjumust juurutatakse juba väiksest saati, leidub endiselt inimesi, kes seda ei viitsi või ei taha teha. “Haiguste ennetamiseks on kõige tähtsam korralik kätepesu ja kuivatus, sest just kätega korjame eri pindadelt baktereid üles ja viime neid edasi. Kui pärast tualettruumi külastamist räpaste kätega oma nägu või toitu katsuda, leiavadki bakterid tee organismi,” rääkis Paluoja.

Tema sõnul ei saa inimesed sageli aru, kui palju nad tualettruumi külastades bakteririkkaid pindasid katsuvad. “Kõige mustemad kohad tualettruumis on käepidemed ning WC-paberi rulli ümbritsev kest. Seda pelgalt seetõttu, et sulgemata kaanega tualettpotist vett lastes lenduvad bakterid kogu ruumis laiali ning pritsmed jõuavad nii seintele, põrandale kui ka muidugi käepidemetele, mida päeva jooksul sadu või koguni tuhandeid inimesi katsuvad,” rääkis Paluoja.

Pesevad käsi valesti või lihtsalt veega

Tihti võib avalike tualettruume külastades näha inimesi, kes käed korraks vee alt läbi lasevad ning seejärel edasi sammuvad. „Õige kätepesu on omamoodi nagu kunst. Et kätelt haigusetekitajad eemaldada, tuleks esmalt kindlasti appi võtta seep. Enne loputamist tuleks käsi vähemalt 15 sekundit hõõruda ning erilist tähelepanu pöörata just sõrmevahedele ja küünealustele,” rääkis Paluoja. Ta lisas, et tänapäeval on paljudes avalikes tualettruumides abiks ka käte pesemise juhised.

Kuigi parim viis on käsi pesta vee ja seebiga, siis head puhastajad on ka alkoholiga desinfitseerimisvahendid. Alkoholi sisaldus võiks aga nendes olla vähemalt 60%, sest madalama sisaldusega või ilma alkoholita vahendid võivad olla lihtsalt ebaefektiivsed. Desinfitseerimisvahendit kasutades peaks sarnaselt seebile käsi hõõruma ning seejärel laskma neil lihtsalt kuivada.

Ebahügieeniline kuivatamine

Tõenäoliselt märkasid paljud, et koroonakriisi alguses sulgesid mitmed kaubanduskeskused ja suuremad asutused oma avalikes tualettruumides kätekuivatuspuhurid. Seda just seetõttu, et kätepuhur võib nullida kogu käte pesemise kasulikkuse. “Sisuliselt lendavad masinat käivitades inimese peale eelnevate kasutajate poolt lohaka pesu tõttu maha jäänud bakterid. Kuivati põhja kogunev niiskus ja soe keskkond annab bakterite paljunemisele hoogu juurde ehk kokkuvõttes on tulemuseks suurel hulgal haigustekitajad,” rääkis Paluoja. Ta lisas, et kui koroonakriisi alates olid puhurid ühed esimestest asjadest, millest loobuti, siis ehk poleks neid mõistlik ka tavaolukorras kasutada, vaid minna üle kaasaegsetele ja hügieenilisematele lahendustele nagu näiteks käterätirull.

Kuigi käterätirull on veel vähelevinud, on tegemist kaasaegse, puhta ja keskkonnasäästliku lahendusega. Nimelt on käterätirull masin, mis kasutab kahe rulliku vahel liikuvat puuvillast riiet. Üks rullidest annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatamise lõpetamist kasutatud kangas. Mari-Liis Paluoja sõnul on selline lahendus väga hügieeniline, sest kasutatud rätik rullitakse masina sisse tagasi ning bakterid ei pääse tualettruumi lendu. Kasutatud rätik pestakse rulli lõppemisel kõrgel temperatuuril hügieeniliselt puhtaks ning võetakse seejärel jälle kasutusele.

Katsuvad pärast pesu erinevaid pindasid

Tehes avalikus tualettruumis korraliku kätepesu- ja kuivatamise, on oluline sealt ka hügieeniliselt lahkuda. “Arvestada tuleb, et neid samu pindasid – näiteks tualeti ukselinki – katsuvad ka need inimesed, kes on käsi hooletult või üldse mitte pesnud,” rääkis Paluoja. Bakterite vältimiseks saab välisukse lahti teha näiteks küünarnukiga, samuti ei pea trepist üles või alla kõndides ilmtingimata kasutama käsipuud. “Loodetavasti muutuvad ka avalikud tualetid aastatega üha puhtamaks ja kasutajasõbralikumaks. Piisab vaid sellest, kui panna seinale kätepesujuhised, tagada seebi, käterätirulli ning regulaarse koristuse olemasolu ning muuta tualetist lahkumine selliseks, et inimene ei peaks ühegi pinda või linki enam katsuma,” rääkis Paluoja.