"Alati ei pea keegi kannatama."

"Enne ma arvasin ikka väga halvasti neist naistest või meestest, kes oma partnerit petavad. Ja näed, nüüd olen ka ise üks neist. Nii et kunagi ei maksa öelda iial, sest sa kunagi ei tea. Mul on tegelikult hästi tore elu. Me oleme mehega juba kaua koos olnud ning meil on kolm last, kes on minu jaoks kõige tähtsamad, kõik on tegelikult korras.

Ainult et ma ei ole nii õnnelik, nagu ma tahaksin, ja ma ei saa sinna midagi parata, kui mulle teised mehed meeldivad. Mul on tunne, nagu oleksin ma lõksus omaenda elus. Ja ma ei tea, mida teha. Ma olen rääkinud mitu korda oma mehega, et ma ei tunne ennast hästi ja midagi on nagu puudu, aga tema jaoks pole lahutus mingi lahendus ja olgem ausad, laste jaoks poleks see ka õige tegu. Mees ei taha üldse sellest teemast rääkida. Tema arust on meil kõik olemas, et õnnelik olla ja tegelikult on tal ju õigus. Ma ei tohiks nii palju nuriseda. Ma olen üritanud oma mõtetes ja tunnetes korda luua ning neist lahti saada.

Ma ei tahaks oma mehele haiget teha ja loodan, et ta ei saa kunagi teada, mis on juhtunud. Milleks ma peaksin talle haiget tegema? Ja ausalt öeldes need teised suhted pole olnudki sellised, et ma jätaksin oma mehe ja pere. Lihtsalt hetkeline tunnete möll, mis mõne aja pärast jälle üle läheb. Ja nii ma elangi edasi. Ja tunnen ennast oma mehe ees süüdi."

"See oli mu viimane võimalus."

"Ma petsin meest, kellega olin neli aastat koos. See oli mu ainus võimalus, et panna teda midagi tegema, et näha, kas see talle üldse korda läheb. Tegelikult ei läinud.

Meie lugu oli juba läbi saamas, aga mina olin see naiivne, kes ei tahtnud seda enesele tunnistada. Ma ei tahtnud, et ta ära läheb. Ma ei tahtnud jälle üksi olla. Kõike otsast alustada. Neli aastat see on pikk aeg ja meil oli nii palju ühiseid mälestusi.

Muidugi ei olnud see kõige õigem lahendus, sest see muutis asjad veelgi keerulisemaks ja isegi kui mees teeskles, nagu ei puutuks see üldse temasse, siis ma tean, et tegelikult tegi see talle haiget. Mina olin see petja ja see, kes petab, on alati süüdi, on ju nii?

Tegelikult pani see mind ennast vaatama petmisele ja truuduse murdmisele hoopis teise pilgu läbi. Ma ise arvan, et me ei saa kõiki inimesi süüdistada oma kaaslase petmises ja mõnikord tuleks hoopis vaadata, mis neid selleks ajendas. Nii kaua, kui sa seda ei tea, ei mõista sa ka oma kaaslast."

"Ma leidsin ennast taas üles!"

"Ma usun, et põhjus, miks ma oma meest petsin, oli see, et ma tahtsin tunda, et ma elan ja olen. Tahtsin, et keegi mind vaatab kui naist ja tahab mind. Me oleme koos juba üheksa aastat. Mu mees on heal majanduslikul järjel ja üsna edukas omal alal. Ja tegelikult kogu meie elu keerlebki tema ja ta töö ümber ning tal on vähe vaba aega. Mina olen ainult tema naine, kes on alati varjus.

Mingil hetkel hakkas see mulle koormavaks muutuma. Ja kui me sõbrannadega reisile läksime, siis ma avastasin ühel hetkel, et mulle tõesti meeldis võõrastega flirtida. Ma olin jälle see, kes ma olin kunagi ammu, noor ja lõbus ning kellelegi polnud vaja aru anda, ühtegi muret ei olnud. No ja nii see läks. Kui võimalus tekkis, ei osanud ma ära öelda. Pärast ma muidugi kahetsesin, aga siis oli juba liiga hilja."

"Ma arvasin, et meie vahel oli kõik läbi."

Sellest on nüüd mitu aastat möödas, kui ma oma meest petsin. Meie vahel oli kõik juba tegelikult läbi ning ma ei tea isegi, miks me veel koos olime. Peale üht suuremat tüli jäin ma töö juurde kauemaks. No eks ma ju teadsin, et ülemus jäi ka veel midagi lõpetama ja ta meeldis mulle. Me naljatasime omavahel juba pikemat aega, niisama süütu flirt. Sel õhtul ta aga nägi, et minuga ei ole kõik päris korras ja nii me siis jäimegi rääkima. Ja nii see algas.

Ma jõudsin koju alles hilja õhtul. Mees ootas mind ja tundis end ilmselt süüdi, sest ta tuli vabandama. Ja lubas, et pingutas edaspidi. Ma ei rääkinud talle sellest, mis minu ja mu ülemuse vahel juhtus ja ta ei saanudki seda kunagi teada, sest me läksime õige pea juba lahku."


allikas: Kodused Lood

Jaga
Kommentaarid