Kuigi noorte hinnangul on koroonaviiruse perioodil küberkiusamist jäänud vähemaks, on see samas muutunud vähem avalikuks ja liikunud kinnistesse sotsiaalmeedia gruppidesse ja otsesõnumitesse. Õpetajate ja vanemate jaoks muudab see kindlasti laste toetamise keerulisemaks.

“Küberkiusamine on tegevus kübermaailmas, millega tehakse sihilikult kellelegi haiget. Kuigi enamasti on see korduv tegevus, siis kübermaailmas piisab ka ühest ainsast postitusest või kommentaarist, mis hakkab oma elu internetis edasi elama ning ajas veel rohkemate inimesteni jõudma. Seda, mis on tehtud, on põhimõtteliselt võimatu tagasi võtta. Kui koolis on kiusataval võimalik abi paluda õpetajalt või mõnelt tugitöötajalt, siis kübermaailmas on noor pigem üksi ning talle ei tule keegi appi. Sellepärast ongi oluline, et me märkaks rohkem internetis olevat kiusu ning sekkuks, et seda oleks vähem,” lausus Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonibüroo politseikapten Maarja Punak.

Viis soovitust Maarja Punakult, mida teha siis, kui märkad internetis endale või teisele inimesele postitatud sobimatut kommentaari:

1. Anna tegijale teada, et selline kommentaar ei ole sobiv. Pöördu kommenteerija poole viisakalt, ilma sarkasmita. Inimesed saavad teravast huumorist erinevalt aru. Teavita kiusatut, kui kiusamine toimub tema teadmata.

2. Too välja teise inimese kommentaaris see, mis sinu hinnangul teeb kellelegi haiget. Ole valmis enda kommentaari pikemalt lahti seletama.

3. Kommentaari tegemise järel ise solvamise sihtmärgiks saades anna inimesele selge tagasiside kommentaari sobimatuse kohta ning tegevus, mida sellest tulenevalt teed (blokeerid inimese, lahkud arutelust, ähvardamise puhul teavitad politseid). Kopeeri või salvesta haiget tegevad postitused või kommentaarid, et neid vajadusel kasutada tõendina kuniks juhtunu leiab lahenduse.

4. Jäta reageerimata trolli tehtud kommentaarile. Raporteeri või blokeeri ja kutsu ka teisi seda tegema, kui nemad arvavad samamoodi, et pahatahtlikud kommentaarid on sobimatud. Panusta neile kommentaare teinud inimestele enda aega, kes päriselt on valmis teist osapoolt kuulama ja kaasa mõtlema.

5. Veebiruumis näita ise enda kommentaaridega eeskuju ning teavita portaale ja vajadusel politseid kontodest, mis kokkulepitud reeglitest kinni ei pea ja teadlikult teistele kannatusi põhjustavad. Toeta kannatajat ka kiusamise jätkudes, et ta ei tunneks ennast üksinda.

Tänavu oktoobris käivitas Telia Eesti juba viiendat korda küberkiusamise vastu seisva algatuse #suurimjulgus, mille peamine sõnum on, et kiusamine — eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes — ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda.

“Küberkius on teema, mis on endiselt ühiskonnas raskesti mõistetav ning seda ei saa ühelgi juhul aktsepteerida. Kui mina ei aita nii füüsilises- kui kübermaailmas neid, kes vajavad abi, siis kuidas ma saan eeldada, et teised mulle seda vajaduse korral pakuvad,” lausus Telia Eesti toetustegevuste juht ning algatuse #suurimjulgus eestvedaja Elo Võrk.