“Minu probleem seisneb selles, et mehel käivad seoses majapidamistöödega hullutuurid peal. Kõige suurem nõrkus on tal põrandad. Varem pesi ta põrandaid ülepäeviti, aga nüüd on meil õnneks robottolmuimeja ja seda käiab ta ka iga päev. Märja lapiga peseb ta isegi õues terrassi ja läheb mega närvi, kui keegi poriste jalgadega sinna astuda julgeb.

Nüüd on tal uued mõtted, et võiks mööblist ka lahti saada. Eriti sellisest mööblist, kus riiulitel on asju näha või madalamad kapid või lauad, kuhu saab asju peale panna, sest sinna kipub vahel igasugu träni kogunema. Tema jaoks oleks ideaalne, kui poleks majapidamises üldse mingit mööblit. Lihtsalt neli seina ja põrand, mida ta saaks iga päev pesta. Asjad ta paigutab sujuvalt pööningule ja erinevatesse ruumidesse, mis ta asjade ära panemise tarbeks on ehitanud ja sinna need siis jäävad unustuste hõlma, kust neid mitte kunagi pole enam võimalik üles leida.

Igatahes on see kõik jube tüütuks muutunud — ma ka ei viitsi kahe lapse järel, kes iga päev siin meeletult koos oma sõpradega lagastavad, pidevalt lapiga järel käia. Mind see väike segadus otseselt ei häiri ja pigem tekitab koduse tunde. Ühesõnaga ma ei saa aru, kuidas ta viitsib nii tühise asja pärast päevast päeva jaurata. Tänan tähelepanu eest!”