Elinal on üle aasta olnud koer Elis , kes tuli ta ellu kahe ja poole aastasena varjupaigast. Koerake, kes sööb mitmendat kuud antidepressante ja kardab üle kõige maailma, milles ta elab. Tõenäoliselt on teda korduvalt hüljatud.
Elina paneb kõigile, kes mõtlevad varjupaigast koera võtta, südamele, et otsus mõeldaks põhjalikult läbi. “Kui tahate koera, võtke pigem varjupaigast, aga uurige täpselt, mis seisus ta on, ja küsige endalt, kas olete selleks valmis. Et ei juhtuks, et te ei saa koeraga hakkama ja peate ta tagasi andma. Meile öeldi, et kõik on okei ja et tal läheb kohanemiseks kaks nädalat aega. Jah, ta on kohanenud minu ja mu lähedastega, aga mitte maailmaga. Ta on arvatavasti depressioonis, mille ravi pikkust ei tea keegi.”

Kodu sisehoovis saab koer käidud, toas meeldib talle ka (kuigi süüa eelistab öösiti), aga jalutamisega on kehvasti.