„Teenuste arendamisel on olulisim just see info, mis tuleb neilt inimestelt, kelle abistamiseks teenus loodud on. Kuigi naiste tugikeskustele on võimalik tagasisidet anda pidevalt, pidasime oluliseks teha ka põhjalikum uuring kogemuste kaardistamiseks. Naiste kogemusi arvestades saame teenust korraldada selliselt, et see oleks inimesele võimalikult lähedal ning teenuselt saadud abist oleks päriselt ka kasu,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti naistevastase vägivalla teenuse juht Andrea Kink. „On eriliselt hea meel, et saame uuringu tulemusi tutvustada just naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval. Naiste tugikeskuse teenus on loodud naiste poolt ja just naistevastase vägivalla all kannatanutele.“

Uuringust selgus, et üle kolmandiku naistest jõuab tugikeskusesse omal käel või tuttava soovitusel ning neljandik ohvriabi kaudu. „Naiste tugikeskus on mõnes mõttes eripärane kogukonna teenus, kuhu naised jõuavad eelkõige ise, st ilma suunamata. Ohvriabitöötajad on aga tugikeskuste peamised koostööpartnerid ning suunavad keerulistes olukordades naisi keskustesse pöörduma. Samuti jagab ohvriabi kriisitelefon 116 006 infot abi saamise võimaluste kohta,“ selgitas Kink.

Selleks, et soodustada veelgi enamate abivajajate pöördumist tugikeskustesse, soovitavad kliendid eelkõige informatsiooni tugikeskustest kergemini kättesaadavaks ning mõistetavaks muuta. „Tugikeskuste ümber on jätkuvalt palju valearusaamu. Näiteks ei pruugi naised teinekord tugikeskusesse pöörduda seetõttu, et kardavad, et nende mured tulevad avalikuks. Või kuna ehk ei teata, kuidas täpselt süsteem toimib ning millist abi keskustest saab, kardetakse, et nende murele ei leidugi lahendusi,“ ütles Kink.

„Kogenud tugikeskuste nõustajad hindavad pöördujate privaatsust ning pakuvad nõu ja tuge nii ennetavate küsimuste kui ka väga keerukatele juhtumite puhul koostöös tugikeskuses töötavate psühholoogidega ja juristidega. Teenus on kiiresti kättesaadav ning nõu on võimalik saada ööpäevaringselt,“ rääkis Kink.

Teenustest on uuringule vastanutest kõige enam kasutanud silmast silma ehk juhtumipõhist nõustamist ning psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat. Varjupaiga teenust kasutatakse aga oluliselt vähem, eelkõige seetõttu, et tõenäoliselt on paljudel juba olemas turvaline koht, kuhu minna.

Kõige enam hindavad naised tugikeskustes saadud emotsionaalset tuge, kuulamist ja mõistmist. „Avatud vastustes kirjeldasid naised, kuidas on varasemalt kogenud seda, et neid ei usuta, nende kogemust halvustatakse ja seetõttu tunnevad end sageli ebakindlalt. Samal ajal, kui naiste tugikeskuses on neid vastupidiselt julgustatud, neisse usutud ja neid toetatud,“ selgitas Andrea Kink.

Rõõmustav on ka see, et kliendid on positiivselt meelestatud seoses nende enda eluga peale naiste tugikeskusesse pöördumist. Eelkõige mainitakse, et naised on enesekindlamad, õnnelikumad ja rahulikumad.

Suuri murekohti uuring välja ei toonud. Pisut madalamaks hinnati abi ametiasutustega suhtlemisel ja psühholoogilise nõustamise piisavust ning kättesaadavust. „Kuna valdkonnas esineb psühholoogide puudust, siis käivad naiste tugikeskuste psühholoogid nõustamas erinevates maakondades ning seetõttu võib tõepoolest teenuse kättesaadavus olla sellest mõjutatud ja naistel tuleb vahel psühholoogi juurde pääsemist oodata,“ tõdes Andrea Kink.

Sotsiaalkindlustusamet koostöös Kantar Emoriga avaldab kogu naiste tugikeskuste uuringu tulemused täna kell 13-17 toimuval vebinaril, kus räägitakse lisaks klientide kogemusele ka töötajate ja koostööpartnerite kogemustest naiste tugikeskustega. Samuti arutatakse seal naiste tugikeskuste kuvandi osas. Vebinari kantakse avalikult üle ohvriabi Facebooki lehel www.facebook.com/ohvriabi.

Naiste tugikeskuste kontaktid, mis on igas maakonnas ööpäevaringselt kättesaadavad, leiab siit.