Pikaajaline stress soodustab hajameelsust, langeb keskendumisvõime ja tõuseb dementsuse risk. “Huvitav on mõelda, et loodusrahvaste seas läbiviidud uuringud on näidanud, et nende seas ei esine kõrget vererõhku, kuid see sageneb lääne elustiilile üle minnes. Kõrge vererõhk ei ole mitte lihtsalt haigus, vaid keha ülekoormuse sümptom,” ütleb ta.

Toitumine mängib stressi puhul suurt rolli

Kivistik lisab, et stress on ka üks põhilisi tegureid tühjade süsivesikute ja suhkru tarbimisel, sest aitab kaasa õnnehormoonide tekkele.

“Juhul, kui sul on stressirohke elu ja sa oled seda päriselt valinud, siis proovi teha endale tervislikke vahepalu (õuna-, porgandi-, kurgiviilud) ja pigem haara smuuti kui jäta lõunasöök vahele. Smuutit saab edukalt ka eelmisel õhtul valmis teha, sest ta säilib külmikus kenasti. Tänapäeva inimese probleem on uskumus, et tal on pidevalt kiire. Kiire tööle, kooli, projekti lõpetama, toidupoodi jne. Vahel tundub nagu käiks surmaga võidujooks, kuid lõpuks on tulemus ikka kõigil sama. Keegi ei pääse siit suremiseta. Tuleks õppida olema endaga leebem ja lubada hetkes olekut. Kõik tähtsad asjad saab kindlasti tehtud, aga võiksime olla mõttes ka päriselt kohal, kui me oma toimetusi teeme ja prioritiseerida enda tegemisi,” räägib ta.

Taimed on esmane ja kõige leebem vahend stressiga võitlemiseks. Abiks on ka tasakaalus toitumine ja piisav liikumine.

Stress korral saab abi lihtsamatest taimedest: meliss, kummel, pune, nurmenukk, põdrakanep. Neist võib teha teed seguna või juua üksikult.

Üleüldse kasvab Eestis palju ravimtaimi, mida võiks julgemalt ise korjata.

Suur osa taimi kasvavad erinevatel aegadel ja üldiselt võiks neid siis kõige enam tarvitada. Õnneks on ka erinevaid võimalusi, kuidas väekaid taimi üle talve säilitada. Loodusest leiab siiski ka mõned taimed, mida saab olenevalt lumekihist terve aasta leida:

● Köharavi: Islandi samblik

● C-vitamiin: igihaljaste puude okkad (näiteks kuusk või mänd)

● Põiepõletik ja uriinierituse suurendaja: pohlalehed

Jaga
Kommentaarid