“Mul endal ja eranditult kõikidel teistel sõbrannadel on hinges suur ärevus ja südamevalu. Keeruline ja raske aeg. Esimesest šokist pole veel korralikult toibunudki. Samas asusin ka kohe tegutsema oma pingete ja tunnetega — elama kaasa, jälgima uudiseid, lootust ja usku headuse võitu ka teistega jagama. Annetasin, sest see oli esimene ja kõige kergem viis abistada. Tegin ka kiire inventuuri, mida saan veel teha ja milliseid asju näiteks abiorganisatsioonidele oma varasalvest pakkuda.

Samuti on abiks teistega emotsioonide jagamine, eesmärk siiski mitte paanikat külvata, vaid pigem oleme kokku leppinud, et kui arutame, siis positiivsete nootidega ja lootusrikkalt. Aitab ka kui iseenda pere pikem plaan läbi mõelda, et kuidas saame aidata ja mida võtta ise ette, kui olukord veel eskaleerub. Kindlasti ei tasu endale sellel äreval ajal meelelahutust keelata, käia kinos, vaadata filme, lugeda raamatuid, tegeleda oma hobidega — tarvitada n-ö omale sobivaid vaimse tervise vitamiine.” - Hanna, 44

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid