FBI agent Mark Bouton selgitab Business Insiderile, et kindlasti tuleb kehakeelt jälgides arvesse võtta ka teisi faktoreid. Selleks, et valedele jälile jõuda, pead sa teadma, kuidas inimene tavaliselt reageerib,, kui temalt millegi kohta pärida. See, milline on tema kõnemaneer tavaolekus (kas ta kokutab, venitab, katsub oma nägu, teeb mingeid teisi kindlaid liigutusi) peab olema enamvähem selge, alles siis saab hakata põhjalikumat ülekuulamist tegema ja tõsisest asjadest rääkida. Kui oluliste teemade puhul tema kõnemaneer ja käitumine muutuvad, on selge, et tegu ei ole puhta poisi/tüdrukuga.

Siin on mõned näited selle kohta, mis võivad viidata valetamisele:

Silmad liiguvad edasi-tagasi

Kui silmad liiguvad kiiresti edas-tagasi, tähendab see, et inimesel ei ole mugav su küsimusele vastata ning ta üritab vastamist vältida. Silmade kiire liikumine on reaktsioon minevikust, kui ohusituatsioonis oli kiiresti vaja põgenemistee leida ja valetajatel, kes on kehvas olukorras, tekib automaatselt samasugune reaktsioon.

Kiire pilgutamine

Keskmiselt pilgutab inimene silmi 10-12 korda minutis. Stressiolukorras või valetades pilguvad silmad kiiresti 5-6 korda järjest ja teeb seda väga tihti.

SIlmade sulgemine rohkem kui sekundiks korraga

Tavaliselt sulguvad silmad pilgutuse ajal 0.10 to 0.40 sekundiks. Valetaja paneb silmad kinni korraga 1-2 sekundiks, et ennast ebamugava olukorra eest kaitsta.

Üles paremale vaatamine

Kui küsida paremakäeliselt inimeselt millegi kohta, mida ta väidetavalt on näinud, vaatab ta seda olukorda meenutada püüdes püles ja vasakule. Kui märkad, et sinu vestluspartner aga piidleb hoopis üles ja paremale, tähendab see seda, et ta kasutab oma kujutlusvõimet sulle parima vastuse andmiseks. Vasakukäelised vaatavad tõtt rääkides üles ja paremale ning mõned jäävad otse enda ette jõllitama, kui midagi meenutada püüavad.

Paremale jõllitamine

Silmad peaksid pöörduma vasaku kõrva poole, kui inimene meenutab mingit kindlat heli. Kui silmad pöörduvad paremale, on asi väga kahtlane.

Alla paremale vaatamine

Meenutades mingit lõhna või tunnet, näiteks vastikut haisu või külmatunnet, peaks inimene vaatama alla vasakule. Kui näed ta silmi paremale pöördumas, ära usu ta juttu.

Naeratus kivinäoga

Tõeline ja siiras naeratus tekitab silmade ümber kortsud ja kurrud. Kui neid pole, on tegu võltsi naeratusega.

Näo puudutamine

Valetaja nägu hakkab sügelema, mistõttu peab ta pidevalt oma nägu hõõruma ja puutuma.

Huulte kokku pigistamine või niisutamine

Huuled muutuvad valetades kuivaks ja valetaja peab neid tihti niisutama. Huulte kriipsuks kokku surumine nii, et need näivad peaaegu valgena, on samuti jamajutu märk.

Higistamine

Otsi higipiisku otsmikul, põskedel või kukla taga ja jälgi, kas vestluspartner püüab neid ära pühkida. Tõerääkija ei pea selliste asjade pärast muretsema, kui ta just eriti palavasse ruumi pole sattunud.

Punastamine

Punastamine on automaatne närvisüsteemi reaktsioon, mis tekib adrenaliinipuhangu tõttu ja mille vastu kohe kuidagi ei saa. Adrenaliin aga tekib ohuolukorras.

Pea raputamine

Kui inimene räägib millestki, mida ta ise tõsimeeli usub, noogutab ta oma jutule kaasa. Nähes, et vestluspartner küll kinnitab käsi südamel oma juttu, kuid raputab samal ajal pead, võid kindel olla, et ta jutt ei vasta tõele.