Arenda enda empaatiavõimet: millistest komponentidest koosneb emotsionaalne intellekt ja kuidas selle taset kõrgendada?

Inimesele on looduse poolt kaasa antud empaatiavõime. Iidsetel aegadel, kui inimesed alles õppisid koos elama, oli empaatia ellujäämise võtmeks. Täna on sellest saanud tervete suhete ja eduka ühise töö eeldus. Enamgi veel. Kui tahad saada tõeliseks liidriks, on aeg unustada karm kontrollimine. Palju tähtsam on ilmutada siirast huvi inimeste vastu.

Võõraste tunnete mõistmine

Erinevate maade ja suundade psühholoogid on ühel meelel selles, et empaatiat ja emotsionaalset intellekti võib ja tuleb arendada. Efektiivne suhtlemine pole võimalik ilma oskuseta asetada ennast teise inimese positsioonile. Jutt ei käi mitte lihtsast kaastundest, kui patsutame vestluskaaslast õlale ja ütleme, et kõik saab korda. Empaatia seisneb selles, et me märkame olukorda just nii, nagu seda näeb teine inimene. Peame sisse elama tema maailmanägemisse, kaotamata seejuures sidet oma isiklike tundmustega. Üksnes oskusest ära tunda teise mõtteid ja emotsioone jääb väheks. Tarvis on väljendada oma mõistmist nii, et vestluskaaslane seda ka tajuks.

Empaatia on üks emotsionaalse intellekti elementidest. Vastavalt uuringutele ei ole meile tuttav intellekti koefitsient (IQ) praktiliselt seotud isiklike ja professionaalsete saavutustega. Selle asemel on paljudes elusfäärides hulga kasulikum emotsionaalne intellekt (EQ), mis sisaldab endas nelja komponenti:

• oma kogemuste teadvustamist,
• käitumise reguleerimist vastavalt emotsioonidele,
• teise inimese seisundi ja motiividega arvestamist
• suhete loomist arvestades vestluskaaslase sisemist konteksti.

Kõik see aitab inimestega suheldes käituda mitte nii, nagu me ise tahaksime, et meiega käitutaks, vaid nii, nagu teisele inimesele tõepoolest vaja on.

Arenenud emotsionaalse intellekti najal püsivad perekondlikud suhted. Ning see on esimene teema, millega abikaasad kokku puutuvad perenõustamisel.

Emotsionaalse intellektiga ülemusel on kergem oma alluvaid tööprotsessi kaasata, hoida ülal nende huvi ning leida igale töötajale enamvähem sobivad ülesanded ja ka tunnustamise viisid.
Väga madala EQ-ga ei ole võimalik kollektiivis töötada või vastata klientide nõudlustele kõikvõimalikes harudes.

Emotsionaalne intellekt on osaliselt ka empaatia — kaasasündinud võime, mille jaoks on inimese ajus lausa ette nähtud spetsiaalsed neurofüsioloogilised mehhanismid. Kahjuks on digiajastul keeruline hoida EQ-d vajalikul kõrgusel. Ent oskus leida inimestega kontakti on siiski vaid praktika ja tahtmise küsimus. Ja polegi nii väga keeruline häälestada end teist tüüpi mõtlemisele ning saada lähedasemaks nii enda kui teistega.

“+“ märgiga elu

Esimene samm avatusele ja vastastikusele mõistmisele on häälestatus ettearvatavatele ja meeldivatele sündmustele. Oled vaba juhtima oma tähelepanu ning valima tegevusi, mis tõstavad tuju. Lisaks oled vaba loobuma olukordadest, kus miski ei sõltu sinu pingutustest.

Paljudele on selles protsessis kõige keerulisem suhtuda hästi iseendasse. Liigne enesekriitika, enesehaletsus ning meeleheide hävitavad enesehinnangu ning röövivad jõu.

Kirjuta negatiivsed mõtted paberile ning analüüsi neid objektiivselt. Üks emotsionaalselt arenenud inimeste omadustest on oskus kainelt mõelda ning vältida enesepiitsutamist sõnadega: „ei iialgi“ ja „teistest halvem“.

Otsi seda, mis sind õnnelikuks teeb. Mida sagedamini tunned rõõmu ja tänulikkust, seda paremini suudad taluda stressi. Õpi täitma oma argipäevi naeratustega, pane oma kolleegid ja sõbradki naerma. Ka kõige keerulisematel päevadel jäta endale aega oma lemmiktegevusteks.

Emotsioonide lainel

Niipea kui hakkad tähelepanu oma emotsioonidele pöörama, jõuab kätte aeg asuda empaatilisi oskusi praktiliselt omandama. Kõigepealt jälgi, et sinu elus oleks elavat suhtlust rohkem kui virtuaalset. Kohtu inimestega näost näkku.

Kuidas siis taas sisse lülitada oma kustuma hakkavad neuronid, mis vastutavad empaatia eest?

1. Pane tähele. Vaata ümberringi ja jälgi iseennast. Niipea kui näed reaalses elus, raamatutes või filmides olukordi, kus inimesed aitavad üksteist hädas, kuulatavad oma lähedasi ja lähevad kompromissile, märgi see mõtteis või oma isiklikus päevikus ära.
2. Räägi. Kui suhtled inimesega, õpi tema eest lõpuni mõtlema — kuidas tema olukorda näeb, mida ta silmas peab. Samas ei tasu end pidada mõtete lugejaks. Selle asemel kasuta „empaatilise kuulamise“ instrumente. Näiteks on alati kohane küsida: „Kas ma saan õigesti aru, et oled pettunud?“ või „Mis nimelt sind kurvastab?“
3. Tunne huvi. Õpi igas vestluskaaslases nägema midagi huvitavat. Isegi siis, kui olete omavahel kogu elu tuttavad olnud. Kui sul õnnestub kõikidesse huviga suhtuda, aitab see õppida midagi uut ning arvestada erinevate vaatepunktidega. Mida siiram on sinu huvi, seda lihtsam on seda ilmutada.
4. Eksperimenteeri. Pole paremat viisi teiste inimeste tundmaõppimiseks, kui elada nende elu. Kuula huvitavaid loenguid, osale seminaridel, tööta koos vabatahtlikega erinevatel aladel. Sellised eksperimendid rikastavad su sisemaailma ning avavad uue empaatiataseme.
5. Fantaseeri. Kui pole võimalust elada võõrast elu reaalses maailmas, loe rohkem ning vaata filme inimeste saatustest. Jälgi, kuidas väljamõeldud kangelased end tunnevad. Mõtle, mida sina nende asemel teeksid ja tunneksid.

Emotsionaalselt küpsed inimesed paistavad juba kaugelt silma. Nad näivad enesekindlad ning täis elujõudu. Nad on karismaatilised ning äratavad tähelepanu isegi siis, kui nende välimus pole just modelli välimus. Tähelepanelikkus võõraste tunnete vastu täidab nad sisemise kindlusega. Nad ei vaja teiste inimeste kiitust, et tunda end väärika ja väärtuslikuna. Teisalt annab oskus arvestada teiste inimeste tunnetega neile arusaamise, et nad pole põrmugi halvemad ega paremad teistest. Ning sellest arusaamast sünnib vaieldamatu austus inimeste vastu.

Allikas: Psihhologija, jaanuar-veebruar 2017