Eesti naine, unusta pensionieas reisimine ja kallis auto! Meestega võrreldes oleme me rahaliselt palju kehvemas seisus

 (90)
Eesti naine, unusta pensionieas reisimine ja kallis auto! Meestega võrreldes oleme me rahaliselt palju kehvemas seisus
Foto: Pexels

Unistus reisimisest ja noobli autoga ringikruiisimisest siis kui lapsed on iseseisvunud võib paljudele Eesti naistele jäädagi kättesaamatuks. SEB pensionivalmidusuuringu kohaselt on meie naised võrreldes meestega rahaliselt kehvemas seisus.

Eesti Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat.

Inimeste vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes ning kui 30-aastastest usub vaid 26%, et nad elavad kuni 80 eluaastani, siis on see veendumus 50-aastaste seas juba 33%.

III pensionisamba fondides paiknevad naiste säästud on keskmiselt 18,5% väiksemad, kui meeste omad.

Kõige aktiivsemalt asuvad säästma pensionieale lähenevad naised. Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43% vastanutest), 37% aga kogub iga kuu üle 100 euro.

Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.

Soorollide negatiivne mõju

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin tõdeb, et kuigi naised valmistuvad pensionile jäämiseks põhjalikumalt kui mehed, on nende majanduslik seis vanaduses kehvem:

“Naised liituvad parema meelega II ja III sambaga ja osalevad isiklikult fondivalikus, aga reaalsuses on naiste kindlustatus pensionieas meeste omaga võrreldes tunduvalt nõrgem.”

Seotud lood:

Oma roll nõrgemas positsioonis on naiste väiksemal palgal ning nende suuremal pühendumisel pereasjadele ja lastega seotud kuludele.

“Liialdamata võib öelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud (mis teatavasti juhtub harva) või olukorras, kus pension on juba ukse taga,” räägib Schamardin.

Negatiivset rolli mängivad järgmised tegurid:

  1. palgalõhe, millest tulevikus moodustub ka pensionilõhe;
  2. väiksem riskitaluvus: valitakse riskivabamaid pensionifonde;
  3. keskmiselt 4 aastat hiljem alustatud kogumine;
  4. lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži pensioni arvutamisel;
  5. pikem eluiga: kogutud raha jaguneb pikema perioodi peale.


Töökäed saavad otsa

Demograafilises vaates saabub riikides raskeim hetk juba siis, kui pensionile lähevad tänased 40-aastased ning suhe tööealiste ja pensionäride vahel muutub tunduvalt suuremaks.

Eestis moodustavad pensionärid praegu 26% elanikkonnast ning 2040. aastal on sama näitaja juba 40% tasemel.

Lätis on vastav näitaja praegu 28%, tulevikus aga moodustavad pensionärid ühiskonnast koguni 43%; Leedus on vastavad arvud 27% ja 42%.

Eesti II samba investori säästud on keskmiselt 6 100 eurot. Võrdluseks: Läti keskmised säästud ulatuvad vaid 2 970 euroni.

Allikas: Accelerista