Ilma paanikata!

Mõned nädalad enne eksameid tuleb laps rahule jätta. Ära kiusa teda pidevate küsimustega, kas ta on ikka valmis või äkki oleks vaja veel millegagi aidata. Ära räägi talle, et kahtled tema edukuses ning ära jälgi pidevalt, mida ta oma toas teeb. Sinu ülesanne ei seisne nüüd selles, et oma lapsukesse süstida võimalikult rohkem teadmisi, vaid selles, et alandada maksimaalselt stressi, mida ta hetkel tunneb.

Üleväsimus

Vahel õpivad teismelised liiga palju ning ka see on üpris keeruline probleem. Suure pinge tagajärjel on uni häiritud, väheneb tähelepanuvõime ning nõrgeneb üldine toonus.

Vabasta laps kodustest töödest, ole heatahtlik, rahulik ja tähelepanelik. Ta on ju tõepoolest väga väsinud! Tingimata tuleb jälgida, et ta korralikult puhkaks. Mida aktiivsemalt, seda parem. Käigu jalutamas, sportigu.

Ta ei õpi!

Vahel suhtuvad lapsed tõepoolest eksamitesse ükskõikselt. Põhjusi võib olla mitmeid.

  • Motivatsiooni puudumine. Laps ei anna endale aru, kui tähtsad on eksamid. Aita teda. Räägi temaga rahulikult sellest, mida ta tahaks tulevikus teha, kelleks saada. Jutusta enda raskustest eksamite ajal, meenuta oma tudengipõlve. See on lihtne võte seletamaks oma järeltulijale, milleks neid „tobedaid eksameid“ tarvis on.
  • Hirm. Nooruk võib tunda lihtsalt hirmu eksamiteks valmistumise suure mahu ees. Ta arvab, et peab selgeks saama tohutult palju materjali, seega ei jõua kõike niikuinii. Et muremõtteid eemale peletada, tegeleb ta ükskõik millega, ainult mitte õppimisega. On oluline mõista, et hirm eksamite ees on niivõrd suur, et halvab kogu tahtejõu. Ürita süstida lapsesse enesekindlust. Küsi, milliseid teemasid ta teab hästi ning „eksamineeri“ teda just nendes. Las tunneb, et ta oskab.
  • Enesekindlus. Teismeline on veendunud, et on valmis eksamiteks ega näe mõtet täiendavaks ettevalmistuseks. Võimalik, et see ongi nii ning sa lihtsalt kahtled tema oskustes.

Kuidas õigesti eksamiteks valmistuda?

Töölaual ei tohi olla midagi, mis segaks õppimist. Vaid õpikud, vihikud, kirjutusvahendid ning vajadusel arvuti. See on vajalik miinimum.

  • Graafikust tuleb kinni pidada. 45 minutit õppimist, 15 minutit vaheaega. Lühike vaheaeg aitab säilitada tähelepanu ja töövõimet. Kindlasti tuleb tuba tuulutada. Umbses toas õppimine pole kuigi efektiivne.
  • Koostage õppimiseks plaan. Spetsialistid soovitavad õppida mitte küsimuste-vastuste süsteemis, vaid teemade järgi. Selliselt omandatakse info mitte üksnes kergemini, vaid ka põhjalikumalt. Samuti tasub iga teema jagada väikesteks osadeks, see aitab paremini fakte ja kuupäevi meelde jätta.
  • Kasuks tulevad üksikasjalikud konspektid (või spikrid). Need aitavad ainet paremini omandada.
  • Uni peab olema täisväärtuslik. Eksamite ajal on eriti oluline režiimist kinni pidada. Tuleb õigel ajal magama heita ja ka tõusta. See aitab vähendada närvisüsteemi koormust.

Kolm nippi, mis aitavad edukalt eksameid sooritada

1. Pole vaja nõuda parimaid hindeid. Hinded ei näita objektiivselt lapse pingutusi ja võimeid. Ära võrdle teda teiste, enam edukate klassikaaslastega. Seda eriti eksamiteks valmistumise ajal.

2. „Kui eksami hästi teed, ostan jalgratta“. See pole just parim motiveerimise viis. Tegelikult on see vaid banaalne šantaaž, mis ei kõlba kuhugi. Samas on hea rõõmustada kingiga eksamit edukalt sooritanud last või siis lohutada teda.

3. Seleta oma järeltulijale, et hinne ei mõjuta suhteid teie vahel. Kui eksam ebaõnnestus, tuleb last toetada ning pakkuda erinevaid viise kujunenud olukorrast väljumiseks. Selleks vanemad ju ongi.

Allikas: Dobrõje Sovetõ, aprill 2017