Kümme jubedat lugu, mis meenutavad sulle, et sa oma koduukse ikka kindlasti lukku paneksid
1. "Ühel õhtul, kui olin umbes 12-13aastane, olid mu vanemad mõnda aega kodust ära ja ma läksin päris hilja magama (peale südaööd) ning mängisin arvutimänge.
Nii nagu paljude inimeste puhul, olid vanemad ka mulle umbes miljon korda öelnud, et ma võõraste inimestega läbi veebi ei suhtleks, aga umbes pool mu MSNi sõbralistist olid inimesed, keda ma kunagi näinud ei olnud ja ma suhtlesin parasjagu päris mitmetega.
Aga ootamatult kirjeldas üks mu online sõpradest mulle täpselt, mida ma viimase tunni-kaks teinud olin. Näiteks, mida ma sõin, jõin, mängisin... Asjad, mida ma talle maininud polnud.
Mul tekkis kohe kõhus halb tunne. Mu arvuti oli täpselt ühe suure akna ees ja mulle tundus, et inimene, kellega suhtlesin (kes minu teada elas üldse mingis teises riigis), oli saanud teada mu aadressi ja vaatas mind läbi akna.
Aga selgus, et ta oli kuidagi häkkinud sisse mu veebikaamerasse ja oli mind suvalisel ajal sealt jälginud. Sellest on 10 aastat möödas, aga mul on jätkuvalt kõigil nutiseadmetel kleepsud kaameraava ees."
2. "Olin umbes kaheksa-aastane ja viisin peale päikeseloojangut prügi välja. Järsku haaras kellegi käsi üle aia mu kuklast ja jalast ning proovis mind tõmmata. Ma karjusin väga kõva häälega, mille peale ta lahti lasi ja ma tuppa jooksin."
3. "Ma olin just kolinud oma esimesse korterisse. Kell oli umbes pool üheksa õhtul ja kuulsin, kuidas keegi justkui pani võtme võtmeauku ja keeras seda ning koputas. Alguses olin väga põnevil, sest arvasin, et mu kallim jõudis koju, aga siis mõistsin, et kell on nii vähe ja ta peaks alles kahe tunni pärast tulema.
Niisiis vaatasin köögi aknast välja ega näinud kuskil tema autot. Ja siis ma sattusin paanikasse. Ukselink liikus veel mõned sekundid ja siis peatus, siis kuulsin, kuidas keegi pani ukse vahele mingi metallist asja ja proovis seda avada. Läksin täiesti paanikasse ja lukustasin end noaga vannituppa ja helistasin politseisse. Nad proovisid umbes kolm minutit veel ust avada ja siis lõpetasid.
Politsei otsis piirkonna läbi ja leidis vanema meesterahva, kes noa ja muukrauaga ringi liikus. Ta olevat elanud selles korteris ja tahtis enda asju tagasi saada. Mulle räägiti, et ta on peast segi.
Olen nii tänulik ja õnnelik, et ma ise ust lahti ei teinud, kui mõistsin, et see ei saa olla ükski mu tuttavatest. Tänase päevani jätab mu süda löögi vahele, kui ma koputust kuulen."
4. "Kord vaatasin üksinda kodus televiisorit, kui mu selja taga olev uks kinni lendas ja lukku läks."
5. "Lebasin diivanil, silmad kinni, aga ma ei maganud. Siis kuulsin, kuidas mingi naine sosistas mulle kõrva mu nime ja käskis mul kohe tõusta. Ma vannun, et tundsin tema hingeõhku, kui ta rääkis. Aga tõusin püsti ja seal polnud kedagi."
6. "Kui olin umbes 13aastane, veetsin öö oma sugulaste pool. Me olime öö otsa üksinda kodus ja mängisime videomänge. Ma mäletan, et ta lahkus toast, et vetsu minna ja tõenäoliselt oli mul mängus väga põnev hetk, sest istusin voodi äärel. Mängisin edasi ja tajusin, et mu sugulane tuli tuppa tagasi ning heitis voodisse pikali. Voodi kriuksus ka. Aga kui tema poole vaatasin, ei olnud ta seal. Ta oli ikka veel vetsus. Voodi peal olid samas jäljed, nagu keegi oleks seal just lebanud. Mul on veel lugusid sellest majast, aga see oli kindlasti üks hirmsamaid."
7. "Olin paar aastat tagasi üksinda kodus, mu abikaasa oli tööreisil. Panin nutitelekast uudised peale, jätsin puldi lauale ja läksin kööki, et endale õhtusööki teha. Paari minuti pärast sain aru, et uudiseid ma enam ei kuule ning mõtlesin, et ju telekas pani ise ennast kinni.
Läksin elutuppa tagasi ja näen telekast pilti diivanist, mis asub elutoas... meie elutoas. Mul läks hetk aega, et saada aru, et meie telekasse ehitatud kaamera oli aktiveerunud ja näitas nüüd toast pilti.
Pult oli jätkuvalt laual, mistõttu ei saanud ka koer sellele kogemata astuda ja nuppe vajutada vms.
Paar päeva hiljem selgus, et neid telekaid oligi häkitud. Nüüd mõtlen, et huvitav, kui tihti keegi mind veel jälginud oli?!"
8. "Vaatasin õudusfilmi, kus maamaja ümber suri palju linde, kes lendasid vastu aknaid. Ja just selle stseeni ajal lendas ka minu kodu akna vastu lind. Ma peaaegu tegin püksi ja kogu mu keha katsid külmavärinad."
9. "Kõik uksed mu korteris lendasid täpselt samal hetkel kinni. Otsustasin minna õue jalutama kuni mu korterikaaslane koju jõuab..."
10. "Mu poiss-sõber oli kodust ära, mistõttu otsustasin end hellitada ja tellisin oma lemmikust restoranist koju süüa. Mees, kes need ära tõi, nõudis, et ma laseksin ta sisse, et ta saaks toidu kööki viia ja siis mult raha võtta. Ma olin mitu korda päris kõva häälega keeldunud (lootes, et naabrid kuulevad mind), aga ta nõudis edasi. Lõpuks suutsin teda veenda, et ta võtaks mult raha koridoris vastu, aga ta rääkis omaette kogu selle aja. See oli nii hirmus. Panin mõlemad ukselukud kinni, kui ta lahkus ja istusin kogu öö üleval."
Allikas: Thought Catalog
