"Igal aastal olen veetnud oma jõulud kuskil lõkke ääres siidrit või õlle libistades ja liha süües, aga möödunud aastal mõtlesime abikaasaga, et mis oleks, kui sel aastal alkoholi ei tarbiks ja oleks kasvõi kaineks rooliks oma sõpradele," kirjutab ta. "Mõeldud-tehtud! Otsustasimegi hõigata Facebookis välja, et oleme sel aastal kaineks rooliks kellele iganes vaja.

Kuigi arvasime, et eks me "töö" algab kuskil südaöö paiku, siis eestlased ju kipuvad juba lõunast püksikummi lõdvemaks laskma ning pühasid varakult alustama. Nii saime esimese kõne juba umbes 5-6 ajal õhtul, kui ühed sõbrad unustasid liha kõrvale kastmed poest ostmata, aga kuna kõik olid pisut tipsutanud, oli vaja kedagi, kes neile kastmed kohale viiks. Kui kastmed kohale toimetasime, pakkusid sõbrad, et jääksime natukeseks ajaks ka nendega ja teeks kaasa lõbusad murumängud. Miks mitte?! Ja väga lõbus oli!

Kui mängud mängitud, helistas meile juba järgmine sõber, kes oli saanud ootamatu kutse ühele teisele jaanipeole ja vajas küüti ühelt peolt teisele. Polnud sõpra ammu näinud ja väga lahe oli taas lobiseda. Tee viis meid mere äärde, kus oli juba vaikselt hakatud tegema lõket. Nautisime siis meiegi seal imelist lõket ja vaadet merele.

Minu venna pere oli haisu ninna saanud, et me traditsiooniliselt sel aastal jaane ei pea ja kuna nemad olid samuti otsustanud, et sel aastal ollakse teisiti ja minnakse hilja õhtul rabasse matkama (teatavasti on ju ikkagi üks aasta valgemaid öid) ning kui julgust piisavalt, siis ka laukasse ujuma. Nad kutsusid meidki kaasa ja otsustasime, et sellise imelise pakkumise nimel võib sõpradele takso mängimisest loobuda küll.

Nii veetsimegi jaaniöö rabas ja võin uhkusega öelda, et isegi mina hüppasin korraks vette!

Tasus ära küll need jaanid kainelt veeta, sest saime nii murumänge, lõket, ujuda kui ka sõpru näha. Võtke õppust!"