Naine on rase, ootame meie tütart. Esialgu olime lapseootuse üle väga rõõmsad ja elevil, aga nüüd on naise käitumine ikka päris hulluks läinud. Ta on kogu aeg ärritunud, läheb väikeste asjade peale endast välja, solvab mind, kui talle ei maitse see toit, mida ma talle teen. Ta on väga ebakindel ja süüdistab mind, et ma ei pea teda enam atraktiivseks.

Näide: ühel õhtul tahtis ta süüa kanavõileibu. Tegingi neid, nagu ta soovis, ta sõi kõik ära ja siis karjus mu peale, et need olid rõvedad. Ma ei olnud selle pärast pahane, et ta kõik ära sõi, aga miks ta siis kõik nahka pani? Kui selle kohta küsisin, ütles ta, et ta oli lihtsalt näljane. Okei, selge, aga ta teeb seda iga jumala kord — kõik, mida ma teen, on tema jaoks rõve! Ma ei viitsi temaga vaielda, sest ma töötan tõesti palju ja tahan koju jõudes lihtsalt rahu.

Eile aga juhtus nii, et üks täiesti suvaline tüdruk hakkas minuga pärast trenni flirtima. Ta küsis, kas tahaksin temaga mõned dringid teha. Lükkasin kutse tagasi ja ütlesin, et olen abielus. Kui ma koju jõudsin, kukkus naine mulle kaela, kallistas ja vabandas.

Selgus, et tema parim sõbranna oli soovitanud mind proovile panna. Nad koos palusid tuttaval tüdrukul minuga flirtida ja mind välja kutsuda — see oli test ja ma sain edukalt läbi! Juhhei!

Aga ma olen nüüd tõsiselt vihane, sest mul on tema jaburast käitumisest täiesti kõrini. Mis arvate, kas minust oleks ebaõiglane ta välja visata?