“Naised, kuidas tulete toime teadmisega, et te pole ilusad?

Mina ei ole ilus. Pole kunagi olnud ega hakka kunagi olema. Ma võin end meikida, ilusa soengu teha, panna kena kleidi selga ja kontsakingad jalga, aga ma ei hakka kunagi välja nägema nagu 9 punkti 10st. Ma tean, et see ei tohiks mind häirida, aga häirib — ma tahan olla ilus ja olen tõsiselt armukade naiste peale, kes on ilusaks sündinud. Kuidas tulla toime teadmisega, et sa ei ole meeste jaoks atraktiivne? Kuidas leppida oma välimusega ja õppida seda kõigest hoolimata armastama? Ma olen alati ennast vihanud, aga ometi mulle tundub, et ma olen tegelikult hea inimene, nii et miks see välimus siis mulle nii korda läheb… Ma süüdistan oma välimuses kõike: ma ei meeldi talle, sest ma olen kole, mind ei kutsutud peole, sest ma olen inetu, see inimene, kes minust mööda kõndis, kirtsutas nina, sest ta peab mind peletiseks jne…”

Ja siis astus ette kasutaja nimega SavageHenry0311.

“Ma ei püüa su tundeid pisendada, püüan lihtsalt anda mehe vaatenurka. Usu mind, ma tean, mis tunne on vihata oma keha. Ma sain Iraagis haavata, sellest jäid koledad armid ning mul on mõnikord tõsiselt raske leppida sellega, et ma ei ole enam füüsiliselt nii võimekas kui varem. See on täiega nõme!

Igatahes… ma soovin, et ma saaksin näidata sulle, mis toimub mehe peas, kui ta armub. See protsess on nii veider ja kummaline, et selle mõistmiseks peab seda ise kogema, aga see on sama tõeline kui maksud ja surm.

Mõnikord juhtub nii, et mees kohtab naist ja ei arva temast midagi. Võib-olla on ta kolleeg, klassikaaslane või sõbra sõbranna. Aga oma peas paigutab mees ta kategooriasse “naine, tuttav, tunded neutraalsed”. Siis aga õpib ta teda paremini tundma. Kui nende iseloomud klapivad, juhtub mehe peas midagi huvitavat: ta hakkab ka naise välimuse juures vahvaid asju märkama. See algab tagasihoidlikult: ühel päeval mees märkab, et talle väga meeldib vaadata naise nina või kõrvanibu.

Ta ei suuda seda selgitada ega põhjendada, see lihtsalt on nii, et selle koha vaatamine tekitab temas hea tunde. Ta tahab seda järjest rohkem teha. Siis hakkab ta märkama, mis nägusid naine teeb: olgu see õige ja kõhtu vappuma panev naer või näiteks viis, kuidas naine oma kulmu kergitab, kui ta muretseb — sellised asjad tekitavad mehe rinnus väikese võbina.

Mõnda aega on nad sõbrad ja saavad omavahel paremini tuttavaks.

Ja siis ühel päeval kallistab naine teda hüvastijätuks… ja mees ei suuda pärast enam muust mõelda. Ta ketrab seda oma peas üha uuesti ja uuesti — kuidas ta rinnad tundusid, ta käed ümber selja, ta lõhn… mehe peas käivad need pildid kogu aeg läbi, kui ta näiteks autoga sõidab või lihtsalt unistustesse vajub.

Kohe pärast seda mõistab mees, et naise nägemine tekitab temas hea tunde. Talle meeldivad naise kurvid, ta hääled ja lõhnad…

Tundub justkui oleks naine mustvalgest pildist muutunud värviliseks 3D filmiks koos heliefektidega — perfektseks filmiks, mis paneb mehe end hästi tundma. Ta hakkab mõtlema viisidele, kuidas naise läheduses rohkem olla ja kuidas naist õnnelikuks teha. Ta mõistab, et naine meeldib talle rohkem kui keegi või miski muu siin ilmas.

Tema jaoks on naine kaunis, perfektne!

Armunud mees ei näe naist objektiivselt, tema silmade ees on justkui filter või mingi illusioon. Mees ei näe naises seda, mida naine iga päev peeglist vaatab. Tema näeb kedagi imekaunist, perfektset, suursugust ning see on üks võimsamaid asju tema elus.

Pane tähele, kuidas vaatavad üksteist aastakümneid abielus olnud inimesed. Jälgi mehe silmi. Jah, ta ilmselt oskab hinnat anoore naise ahvatlevat ahtrit joogapükstest läbi kumamas, aga… vaata, mis pilguga jälgib ta oma naist. Kui sa hoolega uurid, siis näed, kuidas filter ta silmade ette kukub, kui ta pilk naisele pidama jääb. Ta ei näe oma naises seda torisejast vanamoori, keda teised näevad, tema vaatab oma prouat kui maailma kõige vahvamat ja toredamat olevust.

Nii on. Kui ma polek seda ise läbi teinud, ei usuks ma seda samuti. Aga see on täiesti tõsi!"

SavageHenry on oma vastuse eest saanud tohutult kiita nii naistelt kui meestelt ning Redditi kasutajaskond on üksmeelel: nii ausat, siirast ja tõest kirjeldust armumisest ei ole varem keegi suutnud kirja panna!