Puust ja punaseks: mis vahe on jäätisel ja viimasel ajal ka Eestis popiks muutunud gelatol?

Tõstke käed, kes praegu ühest külmast jäätisest unistab? Aga äkki hoopis gelatost? Mis vahet seal üldse on? Viimastel aastatel on ka Eestisse tekkinud mitu gelatot müüvat kohvikut või letikest, aga olgem ausad, tavainimese jaoks on see lihtsalt jäätis. Või kas ikka on? Need on põhilised jäätise ja gelato erinevused.

1. Nad on valmistatud erinevatest koostisosadest

Mõlema põhjaks on koore, piima ja suhkru segu, aga jäätis sisaldab hoopis rohkem koort kui gelato ja selles peituvad ka munakollased, mida traditsioonilises gelatos ei kasutata (või siis ainult teatud maitsete puhul).

2. Nende rasvasisaldus on erinev

Gelato sisaldab nimelt palju vähem rasva kui jäätis ja see on ju täitsa loogiline, kui just mainisime, et jäätise valmistamiseks kasutatakse rohkem koort.

3. Nende tekstuurid on erinevad

Jäätist ja gelatot segatakse valmistamise ajal erinevatel kiirustel ja intensiivsusega, mis mõjutab ka nende tekstuuri. Jäätise puhul on kiirus palju kiirem ja intensiivsem, mille tulemusena jääb ka õhulisem tekstuur, aga gelato on palju tihedama, siledama ja sageli maitserikkama tekstuuriga.

4. Neid serveeritakse erinevatel temperatuuridel

Kuna gelato on tihedama tekstuuriga, serveeritakse seda -14 kuni -11 kraadisena, mis on -12 kuni -9 kraadi soojemana kui jäätist traditsiooniliselt serveeritakse. Kui prooviksid serveerida gelatot samal temperatuuril kui jäätist, oleks see maitsmiseks ja isegi nautimiseks liiga külm. Ja olgem ausad, kellelegi ei meeldi liiga külm jäätis.

5. Neid serveeritakse kasutades erinevaid vahendeid

Kuigi sel pole otseselt jäätise ja gelatoga mingit pistmist, kasutatakse tõepoolest nende serveerimiseks erinevaid vahendeid. Jäätiselusikat kasutatakse tavaliselt jäätise serveerimiseks, aga gelato vajab spetsiaalselt labidakest, mis aitab seda enne serveerimist pehmemaks muuta ja sellele kuju anda.

Allikas: Travel+Leisure